Külluslik ploomiaasta ei suuda ülikehva õunasaaki korvata

Vasula Aia juhatuse esimees Imbi Rohejärv näitab murdumiseni lookas ploomioksa. Foto: Postimees.ee

Harukordselt niru õuna-aasta sunnib muremõtteis puuviljakasvatajaid hoolega iga senti lugema ning juurdlema oma äri tõhustamise võimaluste üle.

ASi Rõngu Aed juhataja Hillar Hänilane tõdes, et kui tavalisel aastal nopivad töölised firma õunaaiast 600 tonni ubinaid ja need annavad poole firma käibest, siis tänavu kujuneb arvatav saak kõigest 50–60 tonni kanti.

«Tänavu jätkub meil hädapärast raha selleks, et aias sügistööd enam-vähem ära teha, sest marjapõõsad olid hoopis tühjad,» kõneles Hänilane. «Kust talviseks puudelõikuseks raha saab, ma ei tea. Peame midagi välja mõtlema. Rasvakiht on minimaalne.»

Veidi leevendab Rõngu Aia olukorda külluslik ploomisaak, mis on paljude puude oksad murdumisohtlikult looka vajutanud.

Õunapuudega võrreldes on aga ploomipuid vähe ning müügikäive alla kümnendiku Rõngu Aia kogukäibest.

Töökohad jäävad alles

Häda algas Hillar Hänilase sõnul juba üle-eelmisel külmal talvel, mis pani paljud õunapuud põdema. Nii oli mullune saak küll tänavusest parem, kuid jäi ikkagi kolm korda keskmise aasta kogusele alla. Kõigele vaatamata oli Hänilane optimistlik.

«Inimesi me tööta ja leivata ei jäta,» ütles ta Rõngu Aia seitsmeteistkümne alalise töötaja rahustuseks.

Tartu vallas tegutseval ühistul Vasula Aed on õunapuid neljakümnel ja ploomipuid kümnel hektaril.

Vasula Aia juhatuse esimees Imbi Rohejärv sedastas, et Vasula õunapuuridade vahel avanev pilt on veel nutusem kui Rõngus – tavalise sadakonna tonni asemel saab rääkida korvitäitest. Kõiki ubinaid kokku kogudes ei tuleks tema väitel tonnigi.

Ja ehkki ploomipuud on lookas Vasulaski, on Rohejärvel sellest mitmel põhjusel vähe rõõmu. Esiteks on ploomiaia üldpind õunatuse kompenseerimiseks napp, teiseks on niiske suvi pannud vohama hulga haigusi. Tohutult palju ploome on läinud kärna või juba toorest peast kobaratena puu otsa määndunud.

Kolmandaks ei taha konservivabrikud ploomi üldse, ka jaemüük edeneb visalt.

Rohejärv ei soostunud prognoosima Vasula Aia selle aasta sissetulekut, kuid usub, et tavaliselt miljoni krooni ligi kiskuva käibe asemel koguneb heal juhul pool miljonit krooni. Suuresti tänu maasikatele, arooniatele ja punasele sõstrale.

Et õunasaak oli kehv, vaid paarkümmend tonni, ka eelmisel aastal, ei jätku Rohejärve sõnul enam raha aia hoolduseks-istutuseks.

Kas Vasula Aeda võib tabada pankrot ja seitset alalist palgalist töökohata jäämine? «Ma ei tea,» lausus Rohejärv. «Tahaks teha, aga raha ei laeku. Suremiseks palju, elamiseks vähe.»

Katsejaamas õunu oli

Tähtvere vallas Rõhul tegutseb põllumajandusuuringute keskuse katsebaas, mille töö on muu hulgas võrrelda viljapuusorte ning selgitada, millised neist sobivad kõige paremini Eestis kasvatamiseks.

Katsekeskuse juhataja Madli Jalaka kinnitusel näitab nende aed Vasula ja Rõngu aiaga sarnast pilti. Ploomisaak on ka Rõhul väga hea, samas on õunapuidki, mille viljakus on pigem keskmine kui kehv.

«Õunu on tugevalt alla keskmise aasta saagi, aga päris tühjad on ainult tellissaared ja talvenaudingud,» rääkis Jalakas. «Kõige parem näeb välja sidrunkollane taliõun. Sellel on õunu isegi tavalisest aastast rohkem.»

Õunasaagi nirususes on Jalaka arvates üheselt süüdi maikuine külmalaine, ploomidega on lugu keerulisem. Nimelt olid Rõhu aednikud kevadel üsna kindlad, et ka ploomisaak jääb peaaegu olemata.

«Ilmselt olid ploomid valdavalt jõudnud ära õitseda ja ilmselt kulges ka tolmeldamine edukalt,» järeldas Jalakas.

Tublimate ploomisortide «Ave», «Kadri» ja «Edinbur-ghi» saak ühelt puult võib küündida 35 kilo kanti. Jalaka hinnangul on selge, et sellise koguse ploome võib tänavu saada suurelt hulgalt puudelt.

Jalakas lisas, et tema arvates pole suuraianditel võimalik loodusega sõdida ning õunapõua pärast nad endale tuhka pähe raputama ei peaks.

«Oleks tohutult rikkust, aitaks külmadel öödel puude vihmutamine, aga kümnetel hektaritel pole võimalik teha seda,» hindas Jalakas.

Head ja halvad aastad

• ASi Rõngu Aed tavalise aasta õunasaak on olnud 600–700 tonni ja ploomisaak 6–8 tonni. Tänavu kujunevad kogused vastavalt 50–60 tonni ning ligikaudu 12 tonni. Käivet firma ei avalda.

• TÜ Vasula Aed tavalise aasta õunasaak on olnud üle 100 tonni ja ploomisaak 50–100 tonni. Tänavu kujunevad kogused vastavalt null tonni ja umbes 50–60 tonni. Ühistu keskmise aasta käive ligineb miljonile kroonile, tänavu jääb see umbes poole väiksemaks.

Allikad: Rõngu Aed, Vasula Aed