Kui Ameerika Ühendriikides on kolme aastaga terroristide õhatud kaksiktorni rusud ära koristatud ja uuele majale nurgakivigi pandud, siis Tallinnas ei ole sama ajaga suudetud hakkama saada ühe maja detailplaneeringu kinnitamisegagi.
Detailplaneering venib kolmandat aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nafta 6a asuv majaühistu on kolm aastat ametnike venitamise ja naabrite protestide
kiuste püüdnud kinnitust saada detailplaneeringule, mis esialgu nägi ette nende hoovile äri- ja eluhoonete rajamist, kuid on nüüd taandunud ühele kortermajale.
Detailplaneeringu algatamise taotluse andis ühistu Tallinna säästva arengu ja planeerimise ametile (SAPA) üle 11. septembril, samal päeval mil terroristid hävitasid New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorni.
Linnavalitsuse üllatused
«Pärast seda oleme käinud erinevate ametite vahet, kus on nähtud nii ametnike soovimatust meiega tegeleda kui ka meeldivat osavõtlikkust,» rääkis ühistu juhataja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Väino Rajangu. «Käidud on naabrite algatusel ka kohtuteed, sest naabrid on mitmeid meie mõtteid protestinud ning kokkuleppele me nendega jõudnud ei ole.»
Esialgu kavandati hoone õuealale ehitada kaheksakorruseline elamu ja olemasolevale pool-maa-alusele garaaile kahekorruseline pealisehitus, kus nähti büroopindu.
Tallinna linnavalitsuses kinnitati planeeringu lähteülesanne 17. aprillil 2002. «Ühe suhteliselt standardse tekstiga lähteülesande koostamine ja kooskõlastamine võttis Tallinna linnas aega rohkem kui 7 kuud,» lausus Rajangu. «Tundub, et venitamine oli teadlik, sest hiljem selgus, et vahepeal muudeti meiega kooskõlastamata ühe naaberkrundi piiri nii, et meie ja teise naabri väljapääs muutus esimese alaks.»
Teise üllatusena selgus, et lisaks Nafta 6a kinnistule oli lähteülesandesse lülitatud ka lähiala, mis haaras kahte naaberkinnistut. Nii katsus linn Rajangu hinnangul detailplaneeringuga lahendada küsimused, mis jäid tal kas teadlikult või pealiskaudsusest tingituna tegemata.
Seitse kuud ei kulunud siiski päris tühja, sest vahepeal otsustas Kesklinna halduskogu linnaplaneerimise ja maakomisjoni koosolek jätta lähteülesande kooskõlastamata. Põhjuseks planeeritava hoone liigne kõrgus. Nii otsustatigi hoone jätta kuuekorruseliseks, et see ei ületaks naaberkrundil oleva maja kõrgust. See muudatus sai ka heakskiidu.
Protestivad naabrid
Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt tuleb detailplaneeringu projekt eskiisistaadiumis esitada SAPA-le läbivaatamiseks. See läbivaatamine võttis 35 päeva ja lõppes projektide läbivaatamise komisjoni koosolekuga.
Pärast projekti eskiisi läbivaatust SAPAs järgnes 2002. aasta detsembri keskel Kesklinna valitsuses kaks avalikku arutelu. Nendest aruteludest võtsid osa ka kahe naaberkrundi omanike esindajad. Neilt laekusid ka esimesed protestid.
«Seda hoolimata varem saadud suulisest kinnitusest, et meie planeeringut toetatakse,» rääkis Rajangu. «Probleeme oli mitu, kuid oma seaduslikest õigustest neil väga suurt ülevaadet ei olnud, mistõttu laskus asi tihti lihtsalt vaidlemisse ja demagoogiasse.»
Paberimajanduse käigus tuli dokumentidele saada kooskõlastused ka mitmetelt ametkondadelt. Asjalikult läks see Rajangu kinnitusel Tallinna kommunaalametis, tervisekaitsetalituses, tuletõrje- ja päästeametis ja kultuuriväärtuste ametis. Mõned kooskõlastused anti koos teatud tingimustega, kuid need olid põhjendatud ja arvestatavad.
«Keerulisemad olid lood näiteks Eesti Energias, Tallinna Vees ja Eesti Telefonis, kus selle eest nõuti tasu ning tihti suhtuti meisse üleolevalt,» kirjeldas Rajangu. «Eesti Gaasis laabus asi ladusalt. Kooskõlastajas võis näha liitlast, kes püüab probleeme lahendada ning oma kogemustele ja konkreetsetele asjaoludele toetudes parimat lahendust välja pakkuda.»
Tõeliseks ajaraiskamiseks kujunes Rajangu kinnitusel aga detailplaneeringu kooskõlastamine Tallinna Kesklinna valitsuse ja halduskoguga, mis võttis aega ligi neli kuud. Alguses lükati plaanid tagasi, hiljem need aga sisuliselt muutmatul kujul kinnitati.
Kesklinna valitsuse kooskõlastuse järel esitati planeering juunis Tallinna säästva arengu ja planeerimise ametile. Olulisim märkus oli seoses servituutidega, sest tuli taastada tee- ja üleehitusservituudid seoses ühistu plaanidele vastu hakanud kinnistuga, mis Kesklinna halduskogu komisjoni arutelu tulemusel olid põhiplaanilt kõrvaldatud.
Pikk kohtutee
Üks päev vähem kui kaks aastat pärast detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist võttis Tallinna linnavalitsus oma korraldusega detailplaneeringu vastu. See vastuvõtmine on vahekokkuvõte, mille lõpptulemus oli veel prognoosimatu, sest detailplaneering pidi läbima avaliku väljapaneku Kesklinna valitsuses.
Avalikul väljapanekul laekusid juba varasemast teadaolevate isikute protestid ja hakkas levima info, et samad isikud on andnud Tallinna linnavalitsuse 10. septembri korralduse tühistamise taotluse Tallinna halduskohtusse.
Novembris jõudiski korteriühistuni kohtukutse, millel oli 210 lehekülge lisasid. Oma avalduses märkisid kaebajad, et linnavalitsuse korraldus on õigusvastane ning rikub kaebajate õigusi. 25. novembril tegi halduskohus määruse, millega jättis taotlused esialgu õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Sellega kaasnes aga põhikaebaja erikaebus Tallinna ringkonnakohtule, mis siiski rahuldamist ei leidnud.
Hiljem jättis halduskohus rahuldamata kõik kaebajate protestid ning kinnitas linnavalitsuse otsuse seaduslikkust. Selleks ajaks oli kalender aga avanenud juba selle aasta 1. märtsi lehel. Eesti kohtuveskite mitmekesisust arvestades kaebasid protestijad edasi ka selle otsuse.
Jätkuv teadmatus
Järjekordse ametnike kadalipu olid ühistu juhid aga sunnitud läbima Harju maavalitsuses, kus mitmed toimingud samuti venisid. Seda nii ametnike kui seaduslike küsitavuste tõttu.
Nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul ülesjäänud planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks toimus alles kolm kuud pärast paberite maavalitsusse jõudmist.
Sellele järgnes kahe nädala pärast maavanema kiri, mis lahenduse asemel tekitas hoopis probleeme juurde. «Kirja lõppresümee oli, et järelevalve tegija ei saa anda detailplaneeringule heakskiitu,» ütles ühistu juht.
«Olukorda ei lahendanud ka minu korduvad konsultatsioonid erinevate ametkondade juhtidega,» kirjeldas Ra-jangu. «13. mail sain Harju maavanema kirja, mille sisu kordas varasemat ja sellega oli tekkinud olukord, kust enam ei osanud edasi minna.»
Pärast kirju maavanemale on asi Rajangu kinnitusel Tallinna linnavalitsuses sisuliselt seiskunud. «Meie telefonikõnedele antakse vastukäivaid vastuseid ning tegelikult elame teadmatuses,» märkis ta.