Seadused ei lase lapssõltlasi aidata

Erki Korp remondis oleva võõrutuskeskuse söögisaalis. Foto: Raigo Pajula

Noorte narkosõltlaste aitamist pärsivad lisaks rahapuudusele õigusaktid, mis ei luba näiteks lapsi turvakeskustes luku taga hoida, isegi kui olukorra tõsidus ja ravivõtted seda nõuavad.

Nii peabki juba pea üheksa aastat lapsi eri meelemürkidest võõrutanud Tallinna Laste Turvakeskus teadlikult seadust rikkuma, et saaks oma töös edu saavutada. Sellele vastuolule on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, kes on teinud asutusele ettepaneku seaduserikkumised kiiremas korras lõpetada.

Turvakeskuse juhi Erki Korbi sõnul nemad lahtiste uste poliitikat endale lubada ei saa, sest see muudaks nende töö mõttetuks ja ohustaks ümberkaudseid elanikke.

Korbi väitel on keskus lihtsalt ministeeriumiametnike saamatuse ohver, sest juba pikemat aega pole suudetud õigusakte muuta. See pärsib tema hinnangul lisaks ka uute taoliste keskuste loomist, kuigi Eesti neid hädasti vajab. «Vaadates meie õigusakte, siis sellisel asutusel, kus saab lapssõltlasi võõrutada ja tagasi ühiskonda tuua, ei ole legaalseid aluseid,» lisas ta.

Süüdistab ministeeriume

Kui õiguskantsler kolme aasta eest turvakeskuses käis, said ministeeriumid Korbi väitel ülesande probleemiga tegeleda. «Aga ei ole tegeletud, sest ministeeriumides pole eksperte. Nad nagu ajavad asja, aga tegelikult ei ole midagi tekkinud. See takistab aga sõltuvusprobleemidega laste aitamist.»

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhm taolise kriitikaga ei nõustu. Tema sõnul on märk tegutsemisest seegi, et juuni alguses käis nende delegatsioon turvakeskusega tutvumas.

Puhmi sõnul tuleb aru saada, et õigusloome võtab kaua aega ning turvakeskuse probleemid pole must-valged ja vajavad põhjalikumat analüüsi.

Kriisiolukorras võib ministeerium Puhmi väitel muidugi protsesse kiirendada. «Oleme valmis kiirelt reageerima, kui on olemas oht, et asutust tahetakse sulgeda.»

Praeguste sotsiaalministeeriumi kavade järgi peaks alaealiste sõltuvushäirete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste teenusekirjelduste edasiarendamise ning teenuse kontseptsioon valmima järgmisel aastal.

Lapsed ei pääse välja

Esmajoones tuleks Korbi sõnul anda taolistele keskustele õigus lapsi asutuses vajadusel kinni hoida.

«Et sõltlast aidata, ei saa olla lahtine asutus - et tule, käi ja vaata ja kui ei meeldi, mine ära. See töö ongi kinnisel režiimil, mis tähendab, et teatud ajaks on sõltlasel uksed suletud,» rääkis Korp Postimees.ee'le.

«Laps ei roni välja ja temaga tegeletakse pideva järelevalve all 24 tundi. Kui ta sellest üle saab, hakkab ta käima ka kodus, teatris ja kinos.»

Korbi väitel on kõik ülejäänud lapse kinnihoidmisega tavaliselt nõus, kusjuures laps ja tema vanemad annavad selle kinnituseks allkirja. Tema sõnul kehtib isegi muidu leebeloomulises Rootsis seadus, mis lubab anda lapssõltlasele abi ka siis, kui ta ei ole sellega ise nõus.

Seadus allkirjast tähtsam

Õiguskantsleri hinnangul aga allkirjadest ei piisa, kui asi on ebaseaduslik. «Isegi juhul, kui laps annabki allkirja Tallinna Laste Turvakeskuse tegevuskorraga tutvumise kohta, mida ei saa samastada nõustumisega enda paigutamisega sellesse asutusse, ei saa lapse vabadust piirata, kui selleks puudub seaduslik alus,» seisab õiguskantsler Indrek Tederi 1. juulil Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile saadetud kirjas.

Teder leiab isegi, et taolise takistamise eest võib määrata inimesele kriminaalkaristuse.

Ta ei välista samas laste keskusesse lukustamist, leides, et kui seadusi muuta, siis võib inimese vabadusi piirata küll - kuni piirini, kus ei minda vastuollu põhiseadusega.

Elmet Puhm sotsiaalministeeriumist lisas, et tegelikult pole piisavalt uuritud, kas noorte turvakeskusesse lukustamine ikka annab loodetud efekti. Tema sõnul saab Tallinn vajadusel õiguskantsleri otsuse vaidlustada ning kui see viib kohtuprotsessideni, annab kohtuveskite aeglus ikkagi aega seadus vahepeal valmis teha.

Ohtlikud luku taha

Teise olulise sammuna tuleks Korbi sõnul anda temale alluvale võõrutuskeskusele ja teistele sarnastele paikadele seaduslik õigus kasutada eraldusruumi ehk rahvakeeli kartserit, kuhu saaks paigutada ajutiselt teistele ohtlikuks muutunud sõltlase.

Praegu Tallinna Laste Turvakeskus nii teeb, kuid ka selle luges õiguskantsler ebaseaduslikuks.

«Näiteks laps jookseb ära, tuleb tagasi ja on «liimine» või «viinane». Ta ei maga ju teise lapsega samas toas, vaid magab ennast seal eraldusruumis kaineks,» kirjeldas Korp. «Kui me ei saa niisuguseid asju kasutada, siis hakkavad teiste laste vanemad meile etteheiteid tegema.»

Tema väitel on paljude turvakeskuses ravitavate psüühika narkootikumide mõjul häiritud ning nad lähevad keskmisest sagedamini närvi ja endast välja. Ka sellistel puhkudel aitab Korbi sõnul ohtu vähendada just isiku eraldusruumi paigutamine.

Kartsas ollakse poolalasti

Oma nõunikud märtsis turvakeskusesse ootamatule reidile saatnud õiguskantslerit häirib lisaks ebaseaduslikkusele see, et eraldusruumis tohib viibida vaid aluspükste väel. «Praktika, mille kohaselt kästakse eraldusruumi paigutatud lastel lahti riietuda, jättes jalga vaid aluspüksid, on alandav ja ebaproportsionaalne ning seetõttu õigusriigis lubamatu.»

Korbi sõnul on eraldusruumi paigutamine tegelikult väga erandlik nähtus - juunis ei pandud sinna kedagi, mais paar poissi ja sedagi kuskil tunnikeseks.

Tema väitel on alastusjutud ülevõimendatud. «Noormehele jäetakse jalga aluspüksid, tüdrukutele lisaks ka särk.» Ruumis on Korbi kinnitusel madrats, padi ja tekk ning lahtiriietumist ei näe keegi.

Keskuse juhataja sõnul tuleb eraldusruumis riided ära võtta, kuna on olnud juhtumeid, kus noor üritab seal end nendega üles puua.

Valvur lahendaks probleemi

Õiguskantsleri hinnangul ei pea lapse enesevigastamise vältimiseks teda tingimata pesu väel eraldusruumi paigutama. «Laste turvalisust on võimalik tagada ka muid, lapse õigusi vähem piiravaid meetmeid kasutades (nt pideva järelevalve kaudu).»

Ta tõi näite, et asutustes, kus tohib eraldusruumi kasutada - näiteks vaimuhaiglas ja erikoolis - kohustab seadus eraldusruumi pandud isikul silma peal hoidma, mistõttu ei riietata seal ka kedagi lahti.

Korbi sõnul ei saa turvakeskus lubada seda luksust rahapuudusel - niigi on nad puhtalt Tallinna rahastatud ega saa riigilt sentigi.

Tederi nõunikele jäi silma eraldusruumide puhul ka see, et mitmel korral märgiti laste sinna paigutamise põhjuseks põgenemiskatse või põgenemine. «Saab järeldada, et lapse eraldusruumi paigutamise eesmärgiks oli last karistada ja allutada teda karistuse läbi turvakeskuses kehtivale korrale,» kirjutas õiguskantsler.

Nagu eelnevalt märgitud, ei pea aga Teder n-ö põgenemist reeglina ebaseaduslikuks.

Ka Elmet Puhm sotsiaalministeeriumist leidis, et eraldusruum koos lahtiriietumiskäsuga on mitteaktsepteeritav ning seda olenemata õiguskantsleri seisukohast.

Teder jälgib arenguid

1. juulil Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile kirja saatnud Teder palus ametil 30 päeva jooksul teatada, milliseid konkreetseid samme on ettepanekute täitmiseks astutud.

Õiguskantsler teatas, et plaanib ka ise samme astuda, et olukord kiiremas korras laheneks.

Näiteks tegi ta haridusministrile ning sotsiaalministrile ettepaneku töötada koostöös Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga välja sõltuvushäiretega noortele mõeldud asutuse kontseptsioon ning asjakohane regulatsioon.

Seda tehes võiksid koostajad kaaluda Tederi hinnangul ka eraldusruumi kasutamise vajalikkust Tallinna laste turvakeskuses.

Nimetatud ettepanekute täitmist kontrollib õiguskantsler 6 kuu möödudes.

Korp ise loodab, et tulemusi annab augusti keskel teema arutamiseks kogunev ümarlaud.

Õiguskantsleri tähelepanekutest olenemata ta enne ümarlauda keskuse tegevuses midagi muuta ei kavatse - peale selle, et kui tekib vajadus eraldusruumi järele, kutsutakse kohale kiirabi, mis annab lapse sinna ruumi paigutamiseks kirjaliku loa.

Lapssõltlaste ravi Tallinnas

Tallinnas Nõmme tee 99 asuvas võõrutuskeskuses on 40 kohta, millest pooled on mõeldud tüdrukutele.

Lapssõltlasi on Tallinnas ligi 600, mistõttu ei suudeta kõigi nendega tegeleda ja järjekorras ootab jooksvalt rohkem lapsi. 10-18-aastastele noortele mõeldud programm kestab aasta otsa - augustist juuni-juulini.

Turvakeskusesse satuvad noored, kelle suhe alkoholi, narkootikumide või toksiliste ainetega on juba väga tõsiseks muutunud. Enamasti jõuavad nad sinna pärast kahenädalast ravikuuri lastehaigla sõltuvushäirete osakonnas.

Peagi valmiv juurdeehitis võimaldab võtta keskusesse veel kümme last. Seejärel hakkab seal viibima jaanuarist jaanuarini kümme poissi ja kümme tüdrukut, suvest suveni aga 20 poissi ja kümme tüdrukut.

Allikas: PM, Erki Korp