Helilooja ja madratsiomanik Peeter Volkonski annab aru

Keeranud vürstlikus kaares Tiigi tänava ühte parklasse, tuli helilooja Peeter Volkonski oma Volkswagen Golfist välja murelikuvõitu näoga ja kopsis murenenud asfalti minoorses helistikus.

Teda ei morjendanud kontserti «Volkonski annab aru» kimbutav ruumikitsikus. Tuleb ju 4. septembril kontserdimajja mitmete orkestrite ja bändide muusikuid, laulusoliste ja koorilauljaid nii palju, et mõni neist ei mahu lavale äragi.

Isegi see ei loksutanud Volkonskit, keda kõik Volgiks hüüavad, et Toomas Lunge hilineb sealsamas parkla kõrval keldris toimuvasse proovi vähemalt tunni – nii see klahvpillimängija pärast telefoniga tagaajamist lõpuks lubas.

Keppi viibutades

Rõõmu esmaspäeva ladusast edenemisest segas hoopiski asjaolu, et Lõunakeskuses ei olnud müügil madratsit ja et sõit koos naisega sinna oli olnud asjata. Kuid mis eriline küljealune see on ning milleks Volgil ja Maria Volkonskajal üleüldse seda tarvis läheb?

«See on selline automaatselt täispuhutav,» rääkis helilooja keppi viibutades. «Seda on tarvis, et kui ema tuleb Tartusse kontserdile, oleks tal kuskile magama heita.»

Küljealune oli aga tarvis osta tingimata selline, nagu on teatrikunstnik Liina Pihlakul. «Ta on mu abikaasa vennanaise õde ja nagu kuulda, on niisuguse madratsiga väga rahul,» rääkis Volk.

Keerulisi hõimlus- ja sugulussidemeid täiendades olgu märgitud, et nimetatud teatrikunstnik on ühtlasi poeet Joel Sanga õde ja poetess Kersti Merilaasi tütar.

Ja Volgi ema on kirjanik ja arst Helvi Jürisson, kes oli abielus helilooja Andrei Volkonskiga. Ja et käbi kännust kaugele ei kuku, siis saigi väikesest Volgist peagi helilooja.

(Luuletaja on Volk samuti. Näiteks nädala jagu päevi tagasi on müüki pandud tema kirjutatud, Piret Raua illustreeritud ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse üllitatud «Onu Volgi värsiaabits».)

Aruandekontserdiks andis seitsmendat aastat heliloojate liidu liikmele põhjuse lähenev 50. sünnipäev. «Ikka on ju meeldiv oma heliteoseid kuulata elavas esituses,» ütles ta.

Ja liiati veel seepärast, et «Ysolti laulude» nüüdseks esituseks on Volk orkestratsioonis oma käega üht-teist ümber teinud.

Partituuri kirjutamise oskuse omandas Tallinnas 1976. aastal konservatooriumi lõpetanud habemik seepärast, et dirigent Tarmo Leinatamm ilmutas tema suhtes hoolimatust.

«Kui hakkasin tegema «Ysolti laule», siis küsisin Leinatamme käest abi,» meenutas Volk. «Ta ei viitsinud seletada ja andis mulle «Nahkhiire» partituuri.»

Et Volgil oli samal ajal täita selles operetis osa, siis oli tal kogu muusika sama hästi kui pähe kulunud. «Vaatasin lihtsalt «Nahkhiire» partituurist, et ahah, see käib nii ja see naa. Ja siis panin «Ysolti» kirja.»

Volgi puhul on kõik võimalik. Isegi see, et ta ise lavale laulma kipub. Ja seegi, et ta saab osta täispuhutava madratsi, kuigi see on defitsiitne, nagu oleks nõukogude aeg.

Uskumatu, kuid tõeks osutub ka see, et Volk juhib ise autot. Igatahes sinakasrohelise Volkswageni rooli tagant ta esmaspäeval välja tuli.

Volk ja swagen

«Kui käisin autot ostmas, siis küsisin, et äkki saan allahindlust, kui lubaksin suurelt peale kirjutada Volk ja väiksemalt swagen ja firma telefoninumbrid ja värgid,» ütles Volk.

Kontrollimata andmetel sai helilooja ainuüksi sellise jutu peale auto ostetud mõnegi krooni võrra odavamalt.

Ja madratsiost lõppes samuti edukalt, kuigi alles eile ja kaup saadi kätte mitte Lõunakeskusest, vaid Zeppelinist, kuhu nõutud madratsid tõi Novalux ekstra selle ostja tõttu Tallinnast.

Nii et ema võib laupäeval tulla.