Tänavu sügisest saavad tudengid võtta õppelaenu vaid ühe õppeaja jagu aastaid, kui pärast esimest diplomit tuleb tahtmine mõnel muul alal veel haridust omandada, siis õppelaenu toel seda teha ei saa.
Õppelaenu võib võtta vaid ühe diplomi jaoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkreetsed piirangud õppelaenu saamiseks sätestab uus õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Haridus- ja Teadusministeeriumi juristi Indrek Riismaa sõnul tõlgendasid riik ja pangad siiani seadust erinevalt ja pangad andsid laene leebemalt, kui ministeeriumi hinnangul seda teha oleks võinud.
Uus kord seab löögi alla eelkõige need inimesed, kes otsustavad õpingute ajal eriala vahetada või alustavad kõrgkoolis käimist uuesti.
Soodne laen
«Põhimõte on, et bakalaureusekraadi omandamiseks antakse laenu vaid ühe nominaalaja väärtuses,» selgitas Riisaar.
Lahtiseletatult tähendab see, et kui inimene õpib esmalt kaks aastat keemiat ja võtab sellel ajal kaks korda laenu, siis esimesele kursusele füüsikat õppima minnes on tal laenu võimalik saada kahe aasta võrra vähem. Seni pangad sellist piirangut ei rakendanud.
Üliõpilastele selline kord meeltmööda ei ole. Õpingute ajal eriala vahetajaid leidub arvukalt.
Samuti on järjest rohkem neid, kes tahavad teise kõrghariduse omandada.
Tallinna Pedagoogikaülikooli tudeng Marianne Tiigimaa arvas, et riik võiks tuge pakkuda kogu õpingute aja.
Tehnikaülikooli esmakursuslane Mari-Liis Suuroru sõnul ta esialgu küll vaid ühe nominaalaja ulatuses toetuse jagamises probleemi ei näe, kuid tulevikus võib see mõnel juhul kindlasti edasistele õpingutele takistuseks saada.
Muudatus ei ole meeltmööda ka pankadele, kes pingutavad tudengitest klientide püüdmise nimel. Uue korraga jääb potentsiaalseid laenuvõtjaid vähemaks. Seetõttu pole ka ime, et tänavu suvel olid õppelaenu andmisest huvitatud kõik Eesti suuremad kommertspangad.
Hansapank ja Ühispank on seni enda juurde meelitanud lõviosa õppelaenu võtjatest. Ka tänavu loodetakse nende ridadesse kopsakat täiendust. Hansapank loodab endale saada umbes 8000 ja Ühispank 5000 uutlaenu taotlejat.
Tasuta korter
Hansapanga õppelaenu arendusjuhi Anu Vaino sõnul on tudengite näol vaieldamatult tegu väga ärksa ning uutele pakkumistele avatud kliendigrupiga. Nende nimel on pank valmis ka eraldi vaeva nägema ja pingutama, lisas ta.
Pank loosib üliõpilaste meelitamiseks laenuvõtjate vahel välja kortereid, autosid ja reise ning pakub koos laenuga veel hulgaliselt erinevaid teenuseid, kingitusi ja soodustusi.
Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul võtab uus kord kindlasti osalt inimestelt võimaluse õpingute ajal sooduslaenu saada.
«Tähtis on siiski, et see hakkab kehtima alles tänavu sügisest ning varem korduvalt laenu võtnuid see ei puuduta,» märkis ta.
Õppelaenu võtjad on pankadesse oodatud ka seetõttu, et enamasti maksavad kõrgkooli lõpetanud laenu korrektselt tagasi. Analüütikute hinnangul võib nende hulk, kel laenu tagasimaksmisega raskusi, suureneda, kui kasvab õppelaenu summa.
Pankurite arvates tuleks ka õppelaenu võtjaile sarnaselt teiste laenuvõtjatega lubada maksepuhkust. «Praegune kord näeb ette, et kui inimesel näiteks tööd ei ole ja ta palub laenupuhkust, siis peame ta koheselt riigile üle andma ja ise me sellist luba anda ei saa,» rääkis Messimas.
Samas ei tahaks ta seda, et pank peaks hakkama ise laenuvõlglastelt raha sisse nõudma, sest see on töömahukas.
Õppeaeg ülikoolides diplomi omandamiseks sõltub erialast, enamasti on see praegu kolm aastat.
Millega pangad meelitavad?
Hansapank: loosi läheb sõiduauto, korter, turismireis ja kodutehnika. Pakutakse ka eri soodustusi teenuste ja asjade ostmiseks.
Ühispank: tasuta ISIC-üliõpilaskaart, tudengikott ja sooduspakkumised eri teenustele ja ostudele.