Paarisaerulisel kahepaadil finaalikoha välja võidelnud Tõnu Endrekson ja Leonid Gulov nautisid täiuslikku sõudmist.
Endrekson ja Gulov särasid kui võitjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolfinaalis vaid Sloveenia ässadele, Sydney olümpial kulla pälvinud Iztok Copile ja Luka pikile alistunud Eesti sõudjad särasid kui võitjad, ent hoidusid ülehomse lõppvaatuse eel siiski medalimõtetest.
«Põhiline, et finaalis õnnestuks end tühjaks sõita,» leidis Pärnust pärit 25-aastane Endrekson. «Kui suudame endast maksimumi anda, pole emotsionaalselt vahet, kas saame esimese, kolmanda või kuuenda koha.»
Finiisse jõudes tõstis üliõnnelik Gulov käed, Endrekson ei jaksanudki eriti rõõmustada. Paadist väljudes oli mõlemal raskusi püstiseismisega.
«Kes ütles, et olümpial peab kerge olema?» küsis 29. septembril 23. sünnipäeva tähistav Gulov tähenduslikult. «Ausalt öeldes ei oodanud, et sõit nii hästi sujub. Pidime vaid alguses saavutatud rütmi hoidma.»
Eesti paar suutis esmakordselt alistada kolmandana lõpetanud Tehhimaa esinduse Milan Doleceki Ondrej Syneki.
«Stardis ehk natukene rabistasime, sest närv oli sees. Ikkagi olümpia, kõige tähtsam võistlus,» selgitas Endrekson. «Aga koostöö hakkas kohe suurepäraselt klappima. Tõsi, lõpuks vajus mul pilt täiesti taskusse kuna jalgu ei suutnud liigutada, kasutasin vaid käte jõudu.»
Vääriline vastuhakk soosikutele andis Eesti paarile lisajõudu. «Iga meie liigutust saatis tohutu hasart,» tõdes Endrekson. «Suutsime mõlema mehe jõu ühel ajal tõmbesse rakendada.»
Eelsõidus pärssisid Endreksoni ja Gulovi esinemist kuumuses mängima hakanud aerud. Poolfinaaliks suutis koondise peatreener Jaan Tults probleemi lahendada labad pöörati kolmekraadisesse kaldesse.