«K nagu karu, u nagu uks ja p nagu päike,» püüab sakslanna Annette Kupfer oma nime läbi telefoni tähthaaval eesti keeles selgeks teha. 19-aastane Annette töötab vabatahtlikuna Tartu MTÜs Öökull.
Sakslanna jõudis siia Euroopa Liidu noorsooprogrammi kaudu. Varem gümnaasiumiõpingute kõrval Saksamaal noortekeskuses vabatahtliku kasvataja ametit pidanud Annette sõitis pärast kooli lõppu Eestisse. Sõbralt oli ta teada saanud rahvusvahelisest noorsootöö võimalusest, mida pakub 1825-aastastele Euroopa Liidu noorsooprogramm Euroopa Noored.
Euroopa Vabatahtlik Teenistus on osa suuremast Euroopa Liidu noorsooprogrammist Euroopa Noored, mille kaudu toetatakse nii rahvusvahelisi noorsoovahetuse projekte, noorte omaalgatuslikke projekte kui ka noorsootöötajate ja organisatsioonide rahvusvahelist koostööd ja koolitusi.
Annette soovis leida tööd Ida-Euroopas. Internetis märkas ta Eestit ja siin tegutsevat mittetulundusühingut Öökull tegevuseesmärk aidata erivajadusega noori meeldis talle väga.
Öökullis võetakse välisvabatahtlikuna tööle aastas üks noor, kinnitab juhatuse liige ja mittetulundusühingu juures Euroopa Vabatahtlike Teenistuse koordinaator Ly Brikkel. Tema sõnul on seni välismaalt vabatahtlikku tööd tegema tulnud noored Öökulli lastega toredasti toime tulnud.
Eestisse tööle soovivate vabatahtlike kohta leiab mittetulundusühing infot internetist, kus on üleval soovijate CVd ja motivatsioonikirjad, nende hulgast valib Öökull endale sobiva kandidaadi, kellega ühendust võtta.
Sõida kas või Mehhikosse
Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo programmi assistendi Marit Kannelmäe sõnul võeti 2000.-2003. aastani nende büroo kaudu Eestisse vabatahtlikena tööle 46 noort, Euroopa riikidesse saadeti 44 noort.
Euroopa Liiduga liitumine avas Eesti noortele veelgi laiemad võimalused. 2004. aastast on võimalik lisaks ELi liikmesriikidele minna vabatahtlikku tööd tegema ka Ida- ja Kagu-Euroopasse, Vahemere piirkonda ja Ladina-Ameerika maadesse. Nii et sõida keskkonna, sotsiaaltöö, noorsootöö või muu huvipakkuva valdkonnaga tutvuma kas või Mehhikosse.
Marit Kannelmäe kinnitusel on vabatahtlikena välisriikidesse siirdujate arv iga aastaga kasvanud.
Vabatahtliku lähetamiseks välisriiki on vajalik kolme osapoole vabatahtliku, tema lähetaja ehk siis saatva organisatsiooni ning vastuvõtva organisatsiooni koostöö.
Rahaliselt võib vabatahtlikku toetada programm Euroopa Noored, kui on olemas vabatahtliku ja teda lähetava ning ka vastuvõtva organisatsiooni ühine projekt, mis leiab programmi nõukogus heakskiidu.
Siis leiab toetusraha nii sõidu-, elamis- kui ka koolituskulude katteks. Marit Kannelmäe sõnul ei pea üldjuhul noor ise ega teda lähetav ja vastuvõttev organisatsioon tegema mingeid kulutusi.
Vabatahtlikule noorele makstakse programmi kaudu päevaraha, mis Hollandis Rotterdamis noorsoo-organisatsioonis Groningen One World vabatahtliku ametit pidanud Marit Kannelmäe sõnul kulub ära, et reisida ja luua tutvust teise rahva kultuuriga.
«Rikkaks vabatahtliku tööga ei saa, selle eesmärk on ikkagi heategevuslik, programm vaid toetab, kuna noortel pole vabatahtliku tööks endal veel vajalikku raha,» ütleb Marit Kannelmäe.
Haridus ei loe
Keskkonnaministeeriumi spetsialist Hannes Sildnik töötas 2002. aastal kuus kuud vabatahtlikuna Taanis. Sildnik osales projektis Youth, mis tõi üle Euroopa kokku 1000 noort, kes kirjutavad kahe nädalaga valmis enda nägemuse sellest Euroopast, mida noor inimene näha soovib.
«Noorte Euroopa Liidu põhiseaduse» organisatoorses osas vabatahtlikuna kaasa lüües sai Sildnik uusi teadmisi ja kogemusi nii vabatahtliku töö vallas kui ka õppis kirjutama projekti ja korraldama suurt üritust.
«Vabatahtliku töös ei loe inimese hariduslik taust,» tõdeb Hannes, «sellest teenistusest võivad osa võtta samuti erivajadustega noored, kelle tööperiood välisriigis võib olla lühem, erinevalt tavalisest 6-12 kuu programmist näiteks 3 nädalat kuni 6 kuud.»