Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Õppelaenu suurenemine toob juurde uusi võlglasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainori Kõrgkoolis õppiv Agnes Soodla (vasakul) ja Eesti Põllumajandusülikooli tudeng Kairi Randver teavad, et õppelaenu tagasimaksmine võib osutuda raskeks.
Mainori Kõrgkoolis õppiv Agnes Soodla (vasakul) ja Eesti Põllumajandusülikooli tudeng Kairi Randver teavad, et õppelaenu tagasimaksmine võib osutuda raskeks. Foto: Peeter Langovits

Õppelaenusummade pidev kasvamine, koolitee katkestamised ja tööpuudus tudengite hulgas võivad kaasa tuua õppelaenuvõlglaste arvu suurenemise.

«Kuna laenusummad pidevalt kasvavad, on tulevikus oodata õppelaenuvõlgalaste arvu suurenemist,» tõdes haridusministeeriumi raamatupidamisbüroos õppelaenuvõlglaste üle arvestust pidav Gerli Põder.

«Põhiliseks makseraskuse tekkimise põhjuseks on koolitee katkestamine või sobiva töö mitteleidmine pärast õpingute lõpetamist või katkestamist.»

2001. aasta lõpuks oli riigi tagatis rakendunud pisut vähem kui 1900 lepingu osas, 2002. aasta jooksul lisandus veel üle 700 lepingu. Möödunud aasta lõpuks oli riigi tagatist rakendatud juba rohkem kui 3600 lepingu osas.

Põderi sõnul võib käesoleval aastal prognoosida vähemalt tuhande lepingu lisandumist.

Pole tagastamatu abi

«Õppelaenu näol ei ole tegemist erisoodustuse ega tagastamatu abiga,» rõhutas Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. «Lõbutsemise peale kulutamiseks ma laenu võtta ei soovita.»

Hansapanga õppelaenude arendusjuht Anu Vaino nimetas õppelaenu võtmist kohustuseks see kunagi korrektselt tagasi maksta. «Siiski on õppelaen tudengile soodsaim võimalus oma õpingukulusid või õpinguaegseid elamiskulusid katta.» tunnistas ta.

«Mina kulutasin õppelaenu elamise peale – maksin üüri ja ostsin süüa,» ütles Mainori Kõrgkoolis rakenduspsühholoogiat õppiv 20-aastane Agnes Soodla, kes on laenu tagasimaksmise raskusi juba tunda saanud. Nimelt otsustas neiu ülemöödunud aastal oma õpingud pedagoogikaülikoolis katkestada ning seisis üsna pea silmitsi intresside ja laenusumma tagasimaksmisega.

Laen eelmise maksmiseks

«Käisin osa-ajaga tööl ja iga kuu poolteist tuhat krooni laenu tagasi maksta oli väga raske,» tõdes Agnes. «Kui ma möödunud sügisel uuesti õpinguid alustasin, võtsin taas õppelaenu, millest suur osa kulus eelmise võla täielikuks kustutamiseks.»

Alates möödunud õppeaasta algusest on õpingute katkestaja olukord pisut kergem. «Varasema poole aasta asemel on nüüd õpingute jätkamiseks aega 12 kuud,» selgitas Ühispanga laenuspetsialist Messi–mas. Nii ei pea õppelaenu tagasimaksmist alustama, juhul kui tudeng jätkab enne ühe aasta möödumist magistriõppes või mõnel teisel erialal. «Oluline on aga see, et tegu oleks õppelaenuõigusliku õppeasutusega,» täpsustas Messimas.

Kui aga õpinguid ei jätkata ka aasta jooksul, tuleb laen tasuda pooleteisekordse õpitud aja jooksul. Samas ei tohi tagasimaksmise aeg olla lühem kui kuus kuud.

«Varem olid õpingute katkestajad raskemas olukorras, sest siis tuli laen õpitud ajaga võrdse perioodi vältel tagasi maksta. Mõni õppis ainult kaks kuud ja pidi täissumma kahe kuu jooksul ka tagasi maksma,» mainis Messimas.

Õpingute lõppemisele järg–neb12-kuuline maksuvaba periood, pärast mida on laenu tagasimaksmiseks aega kahekordne õpingute nominaalaeg. «Kui nominaalaeg oli koolis kolm aastat, tuleb laen tasuda kuue aasta jooksul. Graafiku alusel on võimalik maksta nii kuude kui ka kvartalite kaupa,» selgitas Messimas.

Hansapanga õppelaenuspetsialisti Vaino kinnitusel jääb igakuine tagasimakse praeguseid õppelaenu maksimaalmäärasid ja tagasimakse tingimusi arvestades alla 1000 krooni.

Õppelaenu ülemmäära tõsteti tänavu 500 krooni võrra ja maksimaalselt saab tudeng taotleda 17 500 krooni.

Liiga palju pole hea

Eesti Põllumajandusülikoolis aiandust õppiv 20-aastane Kairi Randver ütles, et ei poolda laenu ülempiiri tõstmist. «Liiga suuri summasid ei jõuta tagasi maksta,» leidis ta.

Ühispangas saab õppelaenu võtta ka jupikaupa. Klient võib kas või iga kuu tuhatkond krooni välja võtta, peaasi, et aastane kogusumma laenu ülempiiri ei ületa. Jupikaupa laenu võtmisega ei kaasne Messimase sõnul ühtegi lisatasu.

Viieprotsendiline laenuintress arvatakse maha üliõpilase järgmise õppelaenu väljamaksest.

«Kuna üliõpilastel pole sageli muud sissetulekut, millest intresse maksta, arvestame need maha uuest õppelaenusummast,» selgitas Messimas.

Üha rohkem laenajaid

Uued lepingud Hansapangas:

2001/2002. õppeaastal – 7087

2002/2003. õppeaastal – 6087

2003/2004. õppeaastal – 7989

Uued lepingud Ühispangas:

2001/2002. õppeaastal – 2768

2002/2003. õppeaastal – 2948

2003/2004. õppeaastal – 4449

Möödunud aastal kasvas õppelaenu võtjate arv tunduvalt, kuna laenuvõtmise õigus anti ka kaugõppes ja osa-ajaga õppijaile.

Allikas: Hansapank

Kommentaarid
Tagasi üles