/nginx/o/2013/09/04/2017301t1h7d72.jpg)
Baltimaade suurima marjade kokkuostja ja -töötleja Saareki tegevjuht Raul Kets ütles, et firma ei osta tänavu Eesti mustsõstraid kokku, sest ei taha siinseid tootjaid Euroopa Liidu keskmiste hindadega narrida.
Külmutatud, puhastatud, pakendatud ja tellijale kohale toodud mustsõstra kilo maksab Ketsi andmetel Euroopa ühisturul praegu 0,35-0,37 eurosenti ehk 5-6 krooni.
«Minu andmetel ostetakse Poolas praegu talunikelt mustsõstraid 60 Eesti sendiga kilo kui pakkuda meie talunikele sellist raha, siis oleks see narrimine,» lausus ta.
«Mustsõstraga on praegu keerulised lood. Eelmisel aastal oli hea mustsõstrasaak nii Poolas, Leedus kui Ungaris,» selgitas Kets. «Ka tänavu on seal hea saak ja hinnad on muutunud olematuks.»
Sel aastal on mõistliku hinnaga suurte mustsõstrakoguste ostjat tema väitel pea võimatu leida. Viimase kaheksa aasta jooksul on Ketsi hinnangul olnud siiski perioode, mil mustsõstrahinnad on olnud ka Euroopa ühisturul kõrged.
«Hind käib üles ja alla. Ma pigem arvan, et mustsõstra osas on Eestil Poola ja Ungariga väga raske sõdida. Meil oleks muidugi ainult hea meel, kui Eesti marja osakaal Saareki toodangus kasvaks,» lisas ta.
Reolas asuvat Saarekit juhtiv Kets lisas, et kõigist firma kokku ostetud marjadest vaid 10-15 protsenti on kodumaised. «Eesti on väike,» selgitas ta. Firmast käis mullu läbi üle 2000 tonni marju, lõviosa neist müüdi välismaistele toiduainetööstustele.
Ketsi väitel eristab firma oma toodangus siiski Eesti marja selgelt välismaistest. «Päritolu on markeeritud kõigel, mis laos seisab ja ostjatele läheb,» lisas ta.
Eesti aiamarjadest ostab Saarek tänavu kokku vaid punast sõstart hinnaga 4-5 krooni kilo eest.
Osaliselt kodumaine
Tartumaa põllumees ja marjakasvataja Kaarel Tuvike on leidnud oma sõstardele tänavu ostjad suure vaevaga. «Viisime mustsõstraid ka Tallinna turule, kus tegutseb täielik maffia,» väitis ta.
«Kella ühe paiku öösel kogunevad hulgimüüjad turu juurde ja siis jalutavad autode vahet mustad, kes dikteerivad hinna. Seekord pakkusid nad viis krooni musta sõstra kilo eest,» rääkis Tuvike. «Inimesed olid hädas valida oli koormaga koju tagasi sõitmise või selle hinna vahel.»
Mustsõstramoosi tootva Salvesti omaniku Veljo Ipitsa sõnul ei osta ettevõte enam eraisikutelt marju kokku. «Teeme oma tooted külmutatud ja puhastatud marjadest,» rääkis ta.
«Sellise marja kvaliteet on korralik ja me saame moosi toota siis, kui on vaja. Terves maailmas kasutavad tootjad külmutatud marju,» lisas Ipits.
Põltsamaa Tõmmu pudelietiketilt leiab lause, mille kohaselt vein «sünnib parimatest eestimaistest mustsõstardest». Vestlusest Põltsamaa Felixi ostujuhi Leo Daponiga selgus aga, et mullu osteti suurem osa veinitootmiseks kasutatud mustsõstardest hoopis Leedust.
«Tänavu ei ole meil värske mustsõstra vajadust. Aga aastate jooksul oleme kasutanud nii Leedu kui Poola mustsõstart, sest me ei ole saanud sobivat Eesti marjade pakkumist,» lausus ta.
«Meie pressi tootlikkus on suur ja selle käivitamiseks on vaja korraga 11-12 tonni marja. Eestis on praegu kahjuks väga raske ühel päeval sellist kogust kätte saada,» lisas Dapon. «Põltsamaa Tõmmu on siiski põhiosas valmistatud Eesti marjadest.»
Salvest ostab kokku umbes tonni külmutatud mustsõstraid aastas. Need sõstrad on Veljo Ipitsa väitel kasvatatud Eestis. «Meie marjad on pärit Eestist, erandiks on ainult murakas, mis tuleb Soomest. Eestist lihtsalt ei saa murakaid,» ütles ta.
Marjakasvatajad mures
Kaarel Tuvikese andmetel on tänavu värskeid mustsõstraid siiski kokku ostnud Võhu Vein ja üks Valga maakonna moositehas. «Võhu Vein võttis juba niipalju kui vaja ja nüüd ei jää muud üle kui need võileivahinda pakkuvad kokkuostjad,» rääkis Tuvike.
«Olen kuulnud, et sissetoodud Poola mustsõstart pakutakse 1,80 krooniga kilo eest. Vaat see on nüüd see kuradi Euroopa ühisturg, mis suretab viimased meie tootjad välja!» pahandas Tuvike. Mõistlikuks mustsõstrakilo kokkuostuhinnaks peab ta kümmet krooni.
Tuvike kasvatab mustsõstraid ühel hektaril ja tal on tuhandeid marjapõõsaid. Tartumaal on kümmekond sõstrakasvatajat, kel on põõsaste all üle hektari.
Suurimad sõstraistandused on kinnitamata andmetel mitmel hektaril.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)