WWF: sadamad peavad kruiisilaevade reovett paremini käitlema

Kruiisilaev Tallinna sadamas. Foto: Teet Malsroos/ Õhtuleht

Maailma Looduse Fondi (WWF) Balti Ökoregiooni Programm kutsub Läänemere sadamaid üles täiustama sadamate heitvete vastuvõtusüsteeme. Praegu pakub rohkem kui kahekümnest Läänemere kruiisisadamast ainult kolm rahuldavat reoveekäitlusteenust ning enamik reovett lastakse endiselt Läänemerre.

«WWF rõhutab, et igal aastal saavad sadamad kruiisiturismist suurt sissetulekut, kuid enamik sadamatest ei paku siiani kruiisilaevanduse ettevõtteid rahuldavat reoveekäitlusteenust, mistõttu osa neist tühjendavad oma reoveed otse Läänemerre,» rääkis WWF Soome mereprogrammi juht Anita Mäkinen

Maailma Looduse Fond võttis kaks aastat tagasi ühendust reisi- ja kruiisilaevakompaniidega, mis seilavad Läänemerel, kutsudes neid üles vabatahtlikult heitvete merre laskmisest loobuma.

Selle aasta mais otsustaski Euroopa Kruiisilaevade Ühendus (ECC) lõpetada heitvete Läänemerre laskmine juhul, kui vastavad tingimused on olemas. Need tingimused hõlmavad piisavaid vastuvõtutingimusi sadamates, mida pakutakse ilma eritasuta.

«Praegu vastab enam kui kahekümnest Läänemere kruiisisadamast neile ECC seatud tingimustele ainult kolm: Helsinki, Stockholm ja Visby. Seega kutsub WWF kõiki ülejäänud sadamaid üles tegema nõutavad täiendused,» sõnas Mäkinen.

Eestis võõrustab kruiisilaevu Tallinna Sadam, mis samuti ei vasta veel ECC nõuetele, sest osa laevade reovetest viiakse puhastisse paakautodega, sealjuures lisatasu eest. Tallinna Sadam on võtnud kursi ehitada välja ECC nõuetele vastavad, statsionaarsed reoveekäitlussüsteemid aastaks 2011.

Prognooside kohaselt võtab Läänemeri tänavu vastu üle 350 kruiisilaeva, mis kokku teevad enam kui 2100 sadamakülastust. Nende laevade heitveed sisaldavad hinnanguliselt 74 tonni lämmastikku ja 18 tonni fosforit - aineid, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Siiani on enamus neist reovetest lastud Läänemerre. Lisaks üleliigsetele väetisainetele sisaldab heitvesi ka baktereid, viiruseid ja teisi patogeene, samuti raskemetalle.

Eutrofeerumist peetakse üheks peamiseks keskkonnaprobleemiks Läänemeres, mis toob kaasa nii bioloogilise kui majandusliku kahju merekeskkonnale ja rannikualadele.

Eutrofeerumise põhjuseks on väetisainete, peamiselt fosfori ja lämmastiku, ülekoormus ökosüsteemis. Eutrofeerumine omakorda põhjustab raskeid tagajärgi, seal hulgas ebatavaliselt tugevaid ja korduvaid toksiliste sinivetikate õitsenguid.