Riik plaanib õppelaenu hüvitada rohkem kui möödunud aastal

Õppelaen on laen nagu iga teinegi. Foto: Peeter Langovits.

Kuigi riigil ei ole ülevaadet, kui paljudele inimestele õppelaenu hüvitatakse, on selleks tänavu planeeritud 127 miljonit krooni.

Käesolevaks aastaks on kõikide õppelaenude hüvitamiseks planeeritud 127,4 miljonit krooni, mis sisaldab ka erisoodustusmaksu. Hüvitussumma põhiosa on sellest ligi 76 miljonit. See on veidi suurem eelmisel aastal välja makstud põhisummast, mis oli 75,5 miljonit krooni.

Peale 1. juulit käesoleval aastal riigile enam õppelaenu hüvitamist taotlevaid inimesi ei lisandu, sest õppelaenu hüvitamine otsustati lõpetada. Nii on riigi kanda nende inimeste õppelaenukoorem, kes olid hüvitamist juba varem taotlenud. Juuni lõpus lisandus veel teatav hulk õppelaenu hüvitamise taotlusi.

Kui palju taotlusi 1. juuliks täpselt tehti, rahandusministeerium aga ei tea. «Rahandusministeerium ei koonda õppelaenud hüvitamise taotlusi, mistõttu ei ole meil sarnast statistikat anda,» ütles rahandusministeerium avalike suhete osakonna juhataja Kristi Jõesaar.

Avaliku sektori töötajad tegid taotlused õppelaenu põhiosa hüvitamiseks oma töökohta, alla viieaastast last kasvatavad inimesed aga pangale.

Jõesaar selgitas, et õppelaenu hüvitamiseks mõeldud summa ei ole riigieelarves kindla reana, vaid moodustub ministeeriumide, nende allasutuste ja muude asutuste eelarveplaanidest kokku. Kohalikud omavalitsused ja muud asutused kajastuvad rahandusministeeriumi all.

«Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud peavad arvestust oma teenistujate või töötajate kohta, kellel on seadusest tulenevalt õigus õppelaenude kustutamisele riigieelarve vahenditest. Vastavad summad planeeritakse asutuste eelarvetes,» selgitas Jõesaar.

Alates järgmisest aastast peaks riigi kohustus õppelaene tagasi maksta vähenema hakkama, sest uusi hüvitise saajaid riigiametnike ja lapsevanemate hulgast enam ei lisandu. Küll säilib õigus õppelaenu maksepuhkusele kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.