Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tartu vanima maja keldris näeb veel vanema elumaja jäänuseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu vanimat elamut kortermajaks renoveeriva M.S.I. Grupi haldusjuht Tõnis Varjas ei saa imestusest nina sügamata jätta, sest ta ei saa aru, kuidas on saanud näiteks see tellissein ilma vundamendita püsida juba aastasadu.
Tartu vanimat elamut kortermajaks renoveeriva M.S.I. Grupi haldusjuht Tõnis Varjas ei saa imestusest nina sügamata jätta, sest ta ei saa aru, kuidas on saanud näiteks see tellissein ilma vundamendita püsida juba aastasadu. Foto: Postimees.ee

Mäletate lastesaatest «Hunt Kriimsilm» laulu: «Siiiiga-saaaga, siiga, saaga, kop-kop-kop...»? See viisikatke meenub, kui mööduda Jaani ja Laia tänava nurgal asuvast Tartu vanimast majast, millest saab eksklusiivelamu.

Väliselt ei tundu aadressil Jaani 20 asuvas 17. sajandist pärit arhitektuurimälestismajas toimuvat mingit ehitustegevust, kui välja arvata keldrist maja ette kõnniteele saabastega kantud mullakihti ning maja ees akutrelliga jalutavat töömeest.

Plaanid veel lahtised

Linnavalitsusest sai Tartu Postimees teada, et majja tuleb seitse korterit, kohvik ja bürood. Viimase väitega maja renoveeriva firma M.S.I. Grupp (talle kuulub ka näiteks endise ERA panga maja Vallikraavi 2 – PR) tegevjuht Mati Ivask nõustub, teiste suhtes on ta kõhklev.

«Et sellesse majja tuleb kohvik, on natuke palju öeldud. Pigem tuleb võlvlagedega keldrisse, kus praegu käivad arheoloogilised kaevamised, ruum, mida saab üritusteks välja rentida,» märkis ta.

Ka korterite arvus ei saa Ivaski väitel praegu veel kindel olla. «Suurusjärk on muidugi õige, aga võibolla tuleb korter vähem või rohkem,» lisas ta.

Kui M.S.I. Grupp 2000. aastal selle maja praeguseks pankrotistunud Barclay Kinnisvaralt ostis, oli toonastel omanikel plaan teha sinna hotell.

Uued peremehed vaatasid majaga kaasa saadud plaane ja tõdesid, et maja sobib pigem korterelamuks kui hotelliks, sest viimases peaksid olema koridorid ning igas toas WC ja vannituba.

Esimese hooga arvasid uued omanikud sedagi, et maja saab renoveerida kiiresti ja nüüdisaegselt. Tõelisus oli teine.

«Tööd tuleb siin teha justkui lusikaga,» tunnistas Ivask. «Näiteks maja keldris avastasime, et hoone on ehitatud ühe varem seal asunud maja vundamendile.» Ivaski andmeil võis too maja olla ehitatud isegi enne aastat 1500.

«Juba maja taastamise kulude tõttu peame tegema sinna eksklusiivkorterid – 16 000–18 000 krooni ruutmeeter –, et omadega nulli tulla,» jätkas ta.

Kui M.S.I. Grupi haldusjuhi Tõnis Varjase saatel Tartu vanimas elamus ringkäiku teeme, ei taha kõrvad uskuda firmajuhtide plaani teha maja korda umbes kümne miljoni krooni eest.

Mis renoveerimine tegelikult maksma läheb, pole Varjase sõnul muidugi teada, sest vana maja on juba niigi üllatusi pakkunud.

Nii näiteks seisab osa keldri võlvlaest praegu vaid tugitalade toel. Ruumi sisenedes hoiatab Varjas, et kuhugi vastu minna ei maksa – mine tea, äkki kukub kogu kaadervärk veel kaela.

Omaaegne ehituskunst

Nii nagu teisedki Tartu vanade majade uueks tegijad, ei jäta ka Varjas märkimata, et ta ei mõista, kuidas see maja üldse on sadu aastaid püsinud.

Ühel selle kolmekorruselise maja müüril pole vundamenti ollagi, pinnasele on pandud üks puupruss ning sellele laotud tellised.

Vastavalt vajadusele on katuse tugitalasid vahelt välja võetud, aknaid-uksi on aja jooksul nii kuis jumal juhatab suuremaks ja väiksemaks ehitatud, rääkimata vaheseinte iseeneslikust tekkimisest.

Näiteks kui töömehed võtsid maha ühe esimese korruse eluruumi krohvitud puitseina, tuli sealt tagant välja hõre välismüür, mille pragude vahelt saab vaadata naabrite hoovi.

«See maja on ehitatud umbes viies järgus,» teab Varjas. «Hoone seinal asuvale plaadile kirjutatud info, et maja pärineb 17. sajandist, on teadaolev vanus. Kui vana see täpselt on, võta sa kinni.»

Ka muinsuskaitseameti Tartumaa osakonna vaneminspektori Mart Siilivase sõnul tuleb väärtusliku ehitise täpset vanust veel uurida, kuid igal juhul on see Tartu ainus maja, mis on suhteliselt tervikuna säilinud Põhjasõja-eelsest ajast.

«On väga hea, et selline väärikas maja korda tehakse, nagu seegi, et keegi on võtnud renoveerimisjulguse ja on nõus ajalooliselt väärtusliku säilitamiseks kulutama. Omanik on olnud väga kompromissialdis,» tunneb Siilivask heameelt.

Tagasi üles