Kui M.S.I. Grupi haldusjuhi Tõnis Varjase saatel Tartu vanimas elamus ringkäiku teeme, ei taha kõrvad uskuda firmajuhtide plaani teha maja korda umbes kümne miljoni krooni eest.
Mis renoveerimine tegelikult maksma läheb, pole Varjase sõnul muidugi teada, sest vana maja on juba niigi üllatusi pakkunud.
Nii näiteks seisab osa keldri võlvlaest praegu vaid tugitalade toel. Ruumi sisenedes hoiatab Varjas, et kuhugi vastu minna ei maksa mine tea, äkki kukub kogu kaadervärk veel kaela.
Nii nagu teisedki Tartu vanade majade uueks tegijad, ei jäta ka Varjas märkimata, et ta ei mõista, kuidas see maja üldse on sadu aastaid püsinud.
Ühel selle kolmekorruselise maja müüril pole vundamenti ollagi, pinnasele on pandud üks puupruss ning sellele laotud tellised.
Vastavalt vajadusele on katuse tugitalasid vahelt välja võetud, aknaid-uksi on aja jooksul nii kuis jumal juhatab suuremaks ja väiksemaks ehitatud, rääkimata vaheseinte iseeneslikust tekkimisest.
Näiteks kui töömehed võtsid maha ühe esimese korruse eluruumi krohvitud puitseina, tuli sealt tagant välja hõre välismüür, mille pragude vahelt saab vaadata naabrite hoovi.
«See maja on ehitatud umbes viies järgus,» teab Varjas. «Hoone seinal asuvale plaadile kirjutatud info, et maja pärineb 17. sajandist, on teadaolev vanus. Kui vana see täpselt on, võta sa kinni.»
Ka muinsuskaitseameti Tartumaa osakonna vaneminspektori Mart Siilivase sõnul tuleb väärtusliku ehitise täpset vanust veel uurida, kuid igal juhul on see Tartu ainus maja, mis on suhteliselt tervikuna säilinud Põhjasõja-eelsest ajast.
«On väga hea, et selline väärikas maja korda tehakse, nagu seegi, et keegi on võtnud renoveerimisjulguse ja on nõus ajalooliselt väärtusliku säilitamiseks kulutama. Omanik on olnud väga kompromissialdis,» tunneb Siilivask heameelt.