/nginx/o/2013/09/04/2016381t1h74bd.jpg)
Kivilinna ja Lõunakeskuse üks rajaja Aleg Kirs on kirglik vanade asjade koguja. Paar aastat tagasi ostis uute poodide ehitaja Mäksa mõisahoone, et oleks üks hingelähedane koht, kuhu kogutu panna.
Nüüd on Mäksa vanast mõisapargist veetud prügimäele lugematuid autokoormaid rämpsu ja sellest kevadest askeldavad 18. ja 19. sajandil ehitatud mõisahoone kallal töömehed.
«Mäksa mõisahoone on väga põnev ja inspireeriv,» ütles arhitekt Aivar Roossaar, kelle juhiste järgi OÜ Vennad Ehitus töötajad hoonet taastavad. «Maja pole väga nõudlik. Hoone on juba algselt hubaselt liigendatud, see ei koosne suurtest kõledatest saalidest, kus tuleks kuskil kapi taga elada.»
Nagu vanasti
Väga halvasti säilinud härrastemaja taastades soovibki arhitekt saada õdusat hoonet, milles paistavad välja eri aegade ehitustöö ja -stiil.
Pärnu Ammende villa, Tartu vana arestimaja ja veel paljude vanade hoonete taastamisel töötanud Aivar Roossaart on Mäksa mõisahoones tabanud ka üllatused.
«Kohati üllatab mind kõvasti mõisaaegsete ümberehituste tegijate väga vaba käsitlus,» märkis ta. «Ümberehitusi pole tehtud just kõige korrektsemalt. Ime, et hoone üldse nii kaua püsti püsis.»
Koos keldriga on mõisahoones tarvis korda teha ligi tuhat ruutmeetrit ruume. Võlvlagedega keldrisse ehitavad töömehed suure köögi, sinna tuleb veel saun, koosviibimise koht ja abiruumid.
Esimesele korrusele on arhitekt olnust lähtudes kujundanud elamiseks ning vastuvõttudeks vajalikud ruumid: kaks fuajeed, avara söögitoa, kabineti, suure saali, väikese ja suure salongi ning talveaia. Viimane oli olemas veel 1930ndatel aastatel.
Tagasihoidlikumale teisele korrusele tulevad elu- ja magamistoad. Samuti taastatakse rõdud. Sooja hakkab hoonele tulevikus andma maaküttesüsteem ning Venemaalt ostetud ahjud, mis ootavad restaureerimist.
Kui palju hoone kordategemine maksma läheb, ei osanud härrastemaja omanik Aleg Kirs veel öelda. «Vana maja toob kogu aeg üllatusi,» märkis ta. «Aga ega see töö palju rohkem maksa kui uue maja tegemine.»
Ta lisas, et tänu muinsuskaitsele on härrastemajast siiski suurem osa alles. «Seinad ja katus on olemas,» märkis Kirs. «Ehk saab hakkama kuue kuni kaheksa miljoni krooniga.»
Praeguse kava järgi ehitab ettevõtja mõisahoonest omale elukohta.
Kui mõisahoones käib taas vilgas elu, siis mõnisada meetrit eemal asuva Mäksa vallale kuuluva mõisa kabeli umber valitseb endiselt vaikus.
Unustatud kabel
Ilusa madala kivimüüriga piiratud kabeli ümber on väike surnuaed, kus ristid on kalmudelt ammu kadunud.
«Seal elas üks vanamees, ta olevat ehitusmaterjali seljas kohale kandnud,» rääkis Mäksa vallasekretär Milvi Sõõru. Külajutud räägivad sedagi, et uut elukohta tehes tassis mees kabeli keldris olnud surnukehad välja ja mattis maha.
Mees seadis end kabelisse sisse ilmselt 1950ndatel ja elas seal paarkümmend aastat.
Kabeli lahtisest uksest sisse kiigates näeb tema kätetööd: läbi kabelikatuse ehitatud korstnat ja vahelage, mis tegi kabeli alumise osa köögiks ja ülemise korruse magamistoaks. Pliit on alles, puude lõhkumiseks olevat peremees kasutanud hauaplaati.
Nõukogude aja lõpus hoiti kabeli keldris kapsaid. Ilmselt tollest ajast pärineb ka kabeli ette pandud elektripost, mille traadid on nüüd läbi lõigatud ja minema viidud.
«Meil pole kabeliga praegu mingeid plaane,» ütles Mäksa vallavanem Margus Pleksner. «Neli aastat tagasi võtsime sealt võsa maha ja koristasime ümbruse ära. Nüüd hakkab koht jälle vaikselt võssa kasvama.»
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)