Sootak: riigi alkosuutmatus ei õigusta narkokeeldu

Kanep. Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak leidis vastuseks tänases Postimehes ilmunud kriitikale, et kehvasti korraldatud alkoholipoliitika ei õigusta narkootikumide legaliseerimise teema naiivseks pidamist.

Kiirabiarst Mare Liiger ütles tänases Postimehes, et on naiivne arvata, nagu legaliseerimisele järgnev seaduslik ja kontrollitud narkootikumide müük oleks tagatud ainult vastutustundlikele täisealistele, sest alkoholiseaduski ei toimi praegu ja alaealistele müüakse kergekäeliselt viina.

Legaliseerimisteema algatanud Sootaki sõnul on tema eesmärk toimiv süsteem, muidu pole uuendusel mõtet. «Miks korralagedus ühes valdkonnas on malakas, millega hirmutame nüüd ka teises valdkonnas,» küsis ta Vikerraadio saates Uudis+.

Professori sõnul tuleb kõigepealt aru saada, et kui täiskasvanud vastutusvõimelistelt inimeselt võetakse õigus ennast kahjustada, eiratakse demokraatliku õigusriigi karistusõiguse põhimõtteid.

Vajavad tegelikult abi

Üldisem küsimus on aga, mida meie ühiskond karistamisega saavutab. «Miks me karistame inimest, kes vajab tegelikult abi, nõustamist,» küsis ta. «Jutt ei käi sellest, nagu ma tänasest Postimehest loen, et me tahame raha kokku hoida ja enam ei tegele narkoprobleemiga.»

Tema sõnul tuleb valida, kas me tahame narkokriminaalpoliitikat koos karmide karistuste ja nulltolerantsiga või tegeleme selle asemel narkopoliitikaga ehk ravime, nõustame ja abistame.

Sootaki väitel kiputakse nii Eestis kui maailmas lahendama probleeme karistamisega, sealhulgas narkoküsimuses. See aga viib ülekriminaliseerituseni. «Tohutu hulk noori hekseldatakse karistusmasinast läbi ja mida me sellest saavutame?»

Repressioon või preventsioon?

Professori sõnul tuleb alati lahendada küsimus, kas kasutada repressiooni või preventsiooni. «Meie oleme selle kaalukausi asetanud selgelt repressiooni kasuks ja preventsioon on jäänud tagaplaanile.»

Küsimus ei ole tema sõnul mitte selles, et narkootikumide tarvitamine muutub vabaks ja saabub täielik anarhia, vaid kummale väljundile panustada.

Sootaki väitel nähakse repressioonis sageli lahendust, kuid tegelikult see probleemi ei lahenda, kas või seetõttu, et karistus toimib alati tagant järele.

Professori sõnul on siiski raske öelda, kuidas mõjub millegi dekriminaliseerimine otseselt Eesti ühiskonnale, sest vastavaid uuringuid pole tehtud.

Tarbimine ei jää suureks

Välismaiste uuringute põhjal võib tema väitel öelda, et kriminaliseerimisega saavutatakse hirmutamisefekt ning kuriteoliik näitab langustendentsi, kuid pärast jookseb kõik paika tagasi.

«Dekriminaliseerimisega on samasugune tendents - tegude sagedus võib alguses suureneda, aga elu teeb ikkagi oma korrektiivid ja jookseb paika.»

Tema sõnul on praegu meedias käivas debatis keemas emotsioonid üle pea ning tõsisemalt plusse ja miinuseid ei vaagita, sest nii on lihtne kuulutada legaliseerimist ohuks ja lolluseks.

Kiiret pole

Sootak lisas ka, et lähiajal ei peaks Eestis narkootikumide legaliseerimiseni jõudma.

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leidsid eelmisel nädalal Postimees.ee's alanud debatis, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas.

Esmalt tuleks nende nägemuses hakata tarvitajatele suunatud karistusi leevendama ning sealt tuleks liikuda edasi, kuni jõutakse kõigi narkootikumide teatud piirides legaliseerimiseni.

See vähendaks Sootaki-Vahuri hinnangul Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.