/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2009/07/13/206923t1hb7d5.jpg)
Tallinna 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks olemist tähistavad meened on tehtud taaskasutatud materjalist või ökoloogilisest toormest.
Kultuuripealinna meened jutustavad oma rohelist lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuripealinna turundusjuht Katrin Remmelkoor ütles, et kogu kultuuripealinna turunduse kontseptsioon on kantud rohelisest mõtteviisist. «Kõik meie meened ja tooted proovime teha taaskasutatud materjalist või ökoloogilisest toormest.»
«Seega iga meie meene kannab mingit lugu ja need lood on väga värvikad,» jutustas Remmelkoor. Ta tõi näiteks tootevalikusse kuuluvad footbag'id, mis on valmistatud politseinike vanadest vormiriietest. Pallid on kokku õmmelnud aga Harku naistevangla vangid. Küll ei osanud Remmelkoor vastata küsimusele, kas ka vangid ise teadsid, mis riidest nad õmblustööd teevad.
Teised näited huvitavates kultuuripealinna promotoodetest on taaskasutatud paberist pastakas, taaskasutatud PVC-materjalist kotid või Sokos Hotel Viru voodilinadest valmistatud kandekotid.
Kultuuripealinna rinnamärk on valmistatud 2002. aasta tulekahjus kannatada saanud Tallinna Pühavaimu kiriku vaskkiivrist, mille paigaldas kirikule 1688. aastal vasksepp David Hübner.
Remmelkoor lubas, et kultuuripealinna tooted järgivad keskkonnasäästlikkuse, taaskasutuse, praktilisuse ja pikaealisuse põhimõtet ning oodata ei ole kohe prügikasti lendavate mõtetute asjade uputust.
Ideestik on Remmelkoore sõnul välja töötatud koos moekunstnik Reet Ausiga, kes on tuntud loodussõbraliku elustiili propageerija.
Remmelkoor kutsub kõiki üles andma kultuuripealinn Tallinna kasutusse regulaarselt tekkivat taaskasutatavat materjali.
Alates homsest saavad kõik huvilised meeneid osta kultuuripealinna kodulehelt.