/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/01/37411t1h977e.jpg)
Europarlamendi saadiku Tunne Kelami hinnangul on kahetsusväärne Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juhi Efraim Zuroffi Balti riike laimav arvamusartikkel ajalehes Jerusalem Post.
Kelam peab Zuroffi avaldust kahetsusväärseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. augusti natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks kuulutamise üks eestvedajaid Tunne Kelam ütles BNSile, et taolisi avaldusi on tehtud ka varem ning Zuroff on ennegi silma paistnud äärmuslike ja kitsaste vaadetega.
Kelami sõnul langevad Zuroffi vaated millegipärast kokku Venemaa seisukohtadega, kes on avaldanud ärritust kommunismikuritegude mälestamise pärast. «Kas Zuroff laseb end teadlikult ära kasutada või on põhjus milleski muus, ei oska ma öelda,» lausus Kelam.
Kelami sõnul on mõistetamatu Zuroffi kartus, nagu väheneks 23. augusti tähtpäevaga holokaustipäeva tähtsus. «Ei saa olla võistlust või rebimist või ohvrite turgu selle nimel, kes kannatas rohkem,» sõnas Kelam. Ta meenutas, et Eestis hakati holokaustipäeva tähistama tunduvalt varem kui kommunismiohvrite mälestuspäeva.
Natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juhi Efraim Zuroffi sõnul tahavad Balti riigid Molotov-Ribbentropi paktist ja kommunismi kuritegudest rääkides oma kuritegudelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Zuroff kirjutas pühapäeval Jerusalem Postis ilmunud arvamusloos, et 23. augusti kuulutamise taga natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks on eelkõige Eesti, Läti ja Leedu.
«Pärast seda, kui Euroopa Liidul, Ameerika Ühendriikidel, Iisraelil ja maailma juutidel ebaõnnestus sundida Balti riike arvestama oma holokaustikuritegudega, alustasid Balti riikide valitsused kampaaniat, et panna võrdusmärk kommunismi ja natsismi vahele,» kirjutas Zuroff.
Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juht märkis, et Balti riikides on holokaustikuritegide uurimine ja kohalike natsikurjategijate kohtu ette toomine totaalselt läbi kukkunud.
«Balti riikides süüdistatakse seal toimunud holokaustikuridegudes ainult sakslasi ja austerlasi ning kohalikud okupatsioonimuuseumid ignoreerivad holokausti teemat,» märkis Zuroff.
Tema sõnul on üllatav, et Balti riikide juhid kordavad pidevalt mantrat, nagu oleks kommunistlikud kuriteod võrreldavad genotsiidiga.
«Ma ei unusta kunagi 1990. aastate alguses Vilniuses toimunud kohtumist Leedu riigipea Vytautas Landsbergisega, kes vastuseks minu ettepanekule uurida holokausti, näitas raamatut leedulaste massilisest deporteerimisest Siberisse ja ütles, et «see on meie holokaust»,» kirjutas Zuroff.
Ta märkis, et kuigi kommunistlike kuritegude ohvrite tunnustamist võib mõista, on täiesti vastuvõetamatud rünnakud holokausti unikaalse staatuse vastu.
«Seda võib olla raske uskuda, aga on võimalik, et mõne aasta pärast ei tähistata Euroopas enam holokausti mälestuspäeva ning selle asemel tähistavad eurooplased Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa vahelise mittekalletungilepingu sõlmimise aastapäeva - 23. augustit - natsismi ja kommunismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana,» kirjutas Zuroff.
Ta meenutas, et mullu 23. septembril allkirjastas enam kui 400 Euroopa Parlamendi liiget deklaratsiooni, mis toetas 23. augusti kuulutamist natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks. Tänavu 2. aprillil võttis europarlament 533 poolt- ja 44 vasthäälega selle niinimetatud Praha deklaratsiooni vastu.
«Kui ma kuu aega tagasi rääkisin antisemitismi ülemaailmse foorumi delegaatidega, siis ei suhtunud neist mitte keegi sellesse deklaratsiooni positiivselt,» märkis Zuroff.