Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Sellega seonduvad haigused on tihti astma, atoopiline dematiit ja urtikaria, kõige sagedamini aga esineb allergilist nohu.
Eri andmetel kannatab allergilise nohu käes 525% maailma rahvastikust ja haiguse esinemissagedus kasvab iga aastaga. Sümptomite kestuse alusel jagatakse allergiline nohu hooajaliseks ja püsivaks.
Aastaringse nohu puhul on tavaliselt kaebuseks nina kinnisus. Vahel esineb ka aevastamist ja ninasügelust, harvem silmade punetust.
Et nina kaudu hingamine on häiritud, hingab inimene läbi suu, see omakorda aga tekitab norskamist ja hiljem võimalikke unehäireid. Ärgates tunneb inimene end väsinuna, tal võib halveneda tähelepanu- ja keskendumisvõime, samuti lõhnatundlikkus.
Sageli peetakse kõige selle põhjuseks külmetamist ja viirushaigusi. Eksiarvamus johtub asjaolust, et haigustunnuste teke omakorda sõltub allergeeniga kokkupuute ajast, sagedusest ja hulgast.
Nii võibki juhtuda, et haigus lööb välja ainult «vahel» ning inimene ei oskagi arvata, et tegu on hoopis allergiaga.
Nohu põhjuse leiab kodust
Püsiva nohu kõige sagedasemad põhjustajad on kodustes tingimustes tolmulestad, kes elavad madratsites, voodipesus, patjades, vaipades, pehmes mööblis jne. Samuti kodulindude suled, lemmik- ja koduloomade karvad ning nahaosised (kõõm).
Loomaomanikud kannavad neid osakesi riietega kodust välja ja nii võib allergia kujuneda ka inimestel, kel endal kodus loomi-linde pole.
Sisse võib hingata ka hallitusseente eoseid, mida leidub palju niisketes, halva ventilatsiooniga ruumides, keldrites, kasvuhoones. Välisõhus suureneb eoste hulk niiskete ilmadega hilissuvel ja sügisel.
Võimalik, et allergilist nohu põhjustavad ka prussakad või toataimed. Meditsiinitöötajate seas muutub üha olulisemaks probleemiks lateksiallergia.
Mis võiks sellele hädale leevendust pakkuda?
Pikaajalise nohu tekkepõhjusi on sageli raske, et mitte öelda võimatu vältida.
Mõningast leevendust toob see, kui tuulutada ruume võimalikult sageli, vältida kõrget õhuniiskust, koristada niiskelt, vältides sealjuures lendleva tolmu teket toas, kloppida ja tuulutada voodiriideid sageli ja soovitavalt õues. Viimast tuleks kindlasti teha talvel, sest kodutolmulest ei talu külma.
Võimaluse korral võiks vältida kodus tolmu koguvaid esemeid, eriti magamistoas, kasutada pestavaid põrandakatteid ja vältida suuri vaipu.
Sulepadja asemel on soovitav kasutada kunstkiududest valmistatud patju, villased ja suletekid aga vahetada pestavate vooditekkide vastu.
Kasuks tuleb «tolmulestakindel» voodipesu ning juba kasutatud madratsite töötlemine tolmulestavastase aerosooliga( Milbiol). Pesu tuleks pesta 60° veega, siis hävib tolmulest.
Kui lemmikloomad on juba kodus olemas, siis tuleks neid hoida eemal eluruumidest, eriti aga magamistoast. Kui haigus kulgeb raskelt, peaks kaaluma lemmikloomast loobumist, kuigi emotsionaalses mõttes on see kindlasti väga raske.
Ka suitsetamine mõjub halvasti, sest tubakasuits ärritab limaskesti ja tugevdab allergianähte.
Heinapalavik õietolmust
Tavaliselt väga ägedalt kulgev hooajaline nohu on just praegusel aastaajal hoogu sisse saamas. On see ju tingitud enamjaolt puude, põõsaste jm taimede õietolmust, mida esineb kõige rohkem kevadel.
Limaskestadele sattunud õietolm kutsub esile reaktsiooni, millele on iseloomulik silmade sügelus, punetus, turse ja pisaratevool. Samuti võib esineda nina sügelust, punetust, sagedast aevastamist, rohket vesist eritist ninast ja/või ninahingamise takistust.
Ka sügelus kurgus, köhatamine ja kõrvade sügelemine on allergilisele nohule iseloomulikud. Raskematel juhtudel võib tekkida hingamisraskusi või koguni astmahoog, harvem esineb nahalööbeid, migreenitaolist peavalu, liigesvalu, seedehäireid ja palavikku.
Iseloomulik on, et rahvapärase nimetusega heinapalavik tekib igal aastal allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal.
Haigusnähud on tugevamad sooja, tuulise ilmaga, keskpäeval, sest just siis on õietolmu kogus õhus suurem.
Ninasümptomeid võivad tekitada ka ristallergiat põhjustavad toiduained, näiteks kaseõietolmu allergia korral võivad õun, pirn, kirss, ploom, virsik, aprikoos, porgand, kartul, kiivi, seller, petersell, pähklid jne esile kutsuda samasuguseid nähte nagu õietolm ise.
Sarapuu õietolmu allergikutel tuleks vältida pähklite söömist, linnusulgede allergia korral muna ja linnuliha.
Apteek appi
Mõlemat tüüpi nohu vastu leidub apteekide käsimüügis antihistamiinseid preparaate: claritine, kestine, zyrtec, loratadin express, semprex jne. Neid tuleks kasutada siis, kui nähud on väga tugevad.
Kui allergia on diagnoositud, saab perearst kirjutada välja retsepti suuremale hulgale tablettidele, sest ravi peab kestma kogu allergeeni toimeaja vältel.
Juba tekkinud allergilist põletikku ravivad tilgad või aerosoolid, mis aga on kõik retseptiravimid.
Mingil juhul ei tohi pikaajalist ja allergilist nohu ravida tavaliste käsimüügis olevate nohuaerosoolidega esialgu jääb küll mulje, et tänu neile on kergem hingata, kuid pikemaajalisel kasutamisel muudavad aerosoolid nina limaskesta ja pärastpoole vajab sedasorti kahjustus juba ise ravi.
Allergilist nohu kahtlustades pöörduge oma perearsti poole, kes alustab kiiresti ravi ning vajadusel suunab teid edasi allergoloogi konsultatsioonile.