Kõnniteele parkijaid ähvardab kopsakas trahv

Kuna sel tänaval pole ainsatki parkimist lubavat liikluskorraldusvahendit, siis on pildil olevate sõidukite omanikel oht valesti parkimise eest trahv saada. Foto: Uwe Gnadenteich

Paljud autoomanikud pargivad oma sõidukid kõnniteele, aimamatagi et liikluseeskiri seda keelab.

Või kui nad seda teavad, siis ei lase ennast sellest häirida, sest «Nii on alati tehtud!» ja kedagi ju selle eest karistatud ei ole. Tegelikult lubab liikluseeskiri kõnniteel kas osaliselt või täielikult parkida vaid seal, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

«Kui vastav liiklusmärk pole sätestanud teisiti, ei ole sõiduki kõnniteele parkimine lubatud,» kinnitas ka Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Pärtel-Peeter Pere. Liikluspolitsei valvsa pilgu alt jäävad valesti parkijad tema sõnul tavaliselt siiski välja, sest parkimiskorraldus on kohaliku omavalitsuse asi.

«Liikluskorraldus oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse ülesanne, samuti on tal õigus teostada vastavat järelevalvet. Nii tegelebki Tallinnas parkimisalaste rikkumistega enamasti munitsipaalpolitsei. Põhja politseiprefektuur tegeleb parkimisega seonduvate rikkumistega siis, kui need takistavad otseselt liiklust,» selgitas Pere.

Munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul on riigi- ja linnapolitsei vahel suusõnaline kokkulepe, et esimesed annavad teistele oma parkimisalastest tähelepanekutest teada ning nood siis reageerivad vastavalt vajadusele.

«Kui kõnniteele ei ole pandud vastavat märki, siis on kõnniteel parkimine keelatud, olenemata sellest, kas jalakäijatele jääb pooleteise meetri laiuses kõnniteepinda vabaks või mitte,» kummutas Järvik levinud eksiarvamuse.

Ta nentis samas, et seaduserikkujaid on praegu kordades rohkem kui neid seadusesilmi, kes seda tuvastavad, aga mupo teeb siiski kõik võimaliku, et neid vähemaks jääks. Kuigi praegu pääsevad paljud kõnniteele parkijad karistuseta, siis varem või hiljem tabab neid kindlasti ebameeldiv üllatus munitsipaalpolitseisse kutsumise näol. «Nii nagu kiiruskaamera fikseerib automaatselt eeskirja rikkuva auto kiiruse, nii fikseerime meie fotokaamera abil valesti parkiva auto ning selle omanikule tuleb paari päeva kuni nädala jooksul kutse ilmuda menetlusele,» hoiatas Järvik.

Järviku sõnul ei aita siis vabandamine, et tänavad on kitsad ja autod hoovidesse ei mahu. «Seadus ei näe ette sellist kergendavat asjaolu, et kui autosid on palju ja ruumi vähe, et siis võiks karistamatult kõnniteele parkida. Loomulikult vaatame iga juhtumit eraldi ja teeme selle kohta eraldi otsuse. Aga üldjuhul on kõnniteele parkimise puhul siiski tegemist rikkumisega ja me oleme valmis ka sanktsioone rakendama, hoolimata sellest, et parkimiskohti napib,» lausus mupo juht.

«Vaadake koduümbruses ringi ja parkige auto kodust natuke kaugemale. Või viige ta tasulisse parklasse. Auto ei pea olema igaühel koduakna all,» soovitas Järvik. Ka eesti rahva lemmiklause «Aga kõik teevad ju nii!» pole mupo jaoks argument.

Siiski ei pruugi munitsipaalpolitseinikud esmakordsel vahelejäämisel kohe trahvi teha, vaid võivad ka hoiatusega piirduda. «Seadus annab rikkumise menetlejale sellise õiguse ja otsus sõltub menetlejast ning konkreetse rikkumise asjaoludest. Pigem tuleks olla valmis selleks, et tehakse trahv,» nentis Järvik.