SA Tallinn 2011 juhtide jaoks on kultuuripealinn rahastamise tulevik teadmata ja on oht, et osa üritusi ollakse sunnitud ära jätma.
Kultuuripealinn pelgab eelarve vähendamist
«Võib-olla leiame ennast ühel hetkel olukorrast, kus meil on oluliselt vähem raha kui kunagi loodetud, aga ma kinnitan, et kultuuripealinn toimumata ei jää, sest kultuuriinimesed on harjunud vähesega läbi ajama,» ütles kultuuripealinna programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa.
Tema sõnul astutakse rahanappusele vastu võimalikult paljude inimeste kaasamisega ja püüdega kultuuripealinn igaühele lähemale tuua.
Sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze ütles, et kultuuripealinn kogueelarve 575 miljonit krooni on endiselt jõus, kuid pole teada, kas see ka täidetud saab. «Me ei tea, kas saame järgmisel aastal 60 või näiteks 20 miljonit krooni,» tunnistas ta.
Fritze märkis, et nii mõnigi kultuuripealinna projekt võib rahapuudusel ära jääda. «Meil on nimekiri, mida kindlasti tahame teha,» lisas ta.
«Ei olegi kellelegi etteheidet teha,» suhtub Fritze majandusraskustest tingitud kitsikusse mõistvalt. «Vähemalt on kultuuripealinn nii Tallinna linnale kui riigile prioriteet, sest see on ainus suur sündmus, mis Eestis on,» tõdes ta.
Tallinna tänavuses eelarves oli kultuuripealinna tarvis plaanitud 29 miljonit krooni, aga tegelikult antakse 30 protsenti vähem ehk ligi 19 miljonit krooni. «Vähemalt nad hoiatasid õigel ajal, nii et meil on aega asju ümber mõelda,» ütles Fritze.
Fritze sõnul on probleemide allikas ka asjaolu, et riik ja Tallinna linn pole kultuuripealinna rahastamise asjus siiani kokkulepet sõlminud. «Riik on öelnud, et annab ühe kolmandiku eelarvest ja on siiani lubadust täitnud,» arutles Fritze. «Kokkulepet oleks vaja küll.»
Sihtasutust Tallinn 2011 toetab riik, Tallinna linn ning lisaks oodatakse sihtasutuse omafinantseeringut. Aastal 2009 toetas Tallinna linn kultuuripealinna 18,8 miljoni ning Kultuuriministeerium 10 miljoni krooniga.
Lisaks prognoosib Sihtasutus Tallinn 2011 teenida omatulu läbi sponsorite, piletite müügi ja Euroopa Liidu erinevate fondide kokku viis miljonit krooni. Kogueelarve on käesoleval aastal 33,8 miljonit krooni.