/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2009/07/13/206854t1hfeef.jpg)
Tallinna kandev idee Euroopa kultuuripealinnana aastal 2011. kannab nime «Mereäärsed lood».
Tallinn jutustab 2011. aastal mereäärseid lugusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitleti Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmivaliku põhimõtteid, mille keskmeks on kõik merega seonduv.
Sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze selgitas, et mereteema on õhus olnud juba pikemat aega ja liikunud erinevate inimeste peades. Tema sõnul tuli kultuuripealinna avakonkursil, kus koguti inimestelt ideid ja arvamusi Tallinna ja kultuuripealinna kohta, välja, et Tallinnas puudub seos mere ja linna vahel.
«Nii tuligi mõte, et räägime lugusid - mereäärseid lugusid,» ütles Fritze. «Tallinn on linn, mis pakub inimestele rohkem kui te arvate, Tallinn on linn, millel on palju rääkida.»
Kultuuripealinna programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa lisas, et Tallinnaga samal ajal on Euroopa kultuuripealinn ka Turu Soomes. Kahte geograafiliselt haruldaselt lähedast kultuuripealinna seob just meri.
Kultuuripealinna programmiliste materjalide järgi kajastub mereäärsetes lugudes nii Eesti ajalugu, Tallinna füüsiline paiknemine mere ääres ning sellest tulenevad kultuurilised segunemised, kontaktid ja ka vastasseisud.
«Kas või Carl Danhammer, kas või teletorni kaitsmine, kuidas Eesti ennast vabaks laulis ja nii edasi - need on Tallinna lood, mereäärsed lood,» ütles Rohumaa.
Mereäärseid lugusid on kolme sorti: koos laulmise lood, elava vana linna lood ning unistuste ja üllatuste lood.
Koos laulmise lood räägivad sellest, kuidas üheskoos maailma muudetakse - demokraatiast, kodanikuühiskonnast, kogukonnast, vabadusest ja traditsioonidest.
Elava vana linna lood räägivad sellest, et Tallinn on linn, kus aeg pole kunagi seisma jäänud. «Tallinn on multikultuurne ja on seda alati olnud, me peame seda lihtsalt ise uskuma,» ütles Rohumaa.
Unistuste ja üllatuste lood räägivad linnast ja riigist, kus internet on inimõiguseks kuulutatud ning peeti maha sündmus, mida rahvusvaheline meedia nimetas Esimeseks Kübersõjaks.
«Kaugem eesmärk on, et kui lõpeb aasta 2011, oleks Tallinn parem koht elamiseks ja loomiseks kui praegu,» sõnas Rohumaa. «Me loodame kultuuripealinnast seda, et paljud kultuuriürituste sarjad ja loomingulised kooslused jäävad kestma. Sildu ja viadukte pole meil raha ehitada.»