Sellest nädalast alustab Postimees europarlamenti kandideerijate tutvustamist. Valimiskomisjon registreeris eile 95 kandidaati ning usinamad neist on juba pildile saanud. Tänasest paneb Postimees käima oma valimiskella.
Valimiskell läheb käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie eesmärk on anda lugejatele parim ülevaade nendest, kes Eestist Euroopa parlamenti pürgivad. Selleks pakume kandideerijatele leheveergudel võimalikult võrdseid tingimusi. Kui mõnel kandidaadil oleks meie lehes püsirubriik, peataksime selle ilmumise 13. juunini. Muidu oleksime ebaõiglased teiste kandidaatide suhtes.
Soovitame valijatel kandidaatidelt nõuda, et räägitaks asjadest, mille lahendamine on europarlamendi võimuses. Pole mõtet tulla jutustama sellest, mida jääb edaspidigi otsustama Riigikogu või kohalik omavalitsus. Europarlament pole võluvits lahendamaks probleeme, mida kodus lahendada ei taheta või ei suudeta.
Seetõttu ei lülita me valimisnimekirjade platvormitutvustustesse parlamendiväliseid parteisid, kelle toetusprotsent on nullilähedane.
Kui erakond ajab eurokampaania käigus kohalikku pädevusse kuuluvat asja, on tegemist asjatundmatuse või valijatele puru silma ajamisega. Ega kooride konkursil ole punkbändil mõtet lavale tikkuda, ja vastupidi.
Postimees uurib, kuidas kandidaadid kavatsevad oma lubadused ellu viia. Kui Riigikokku kandideerides võib lubada peaaegu kõike, siis europarlamendi tegevusel on hoopis kitsamad raamid. Euroopa Parlament ei saa tõsta Eesti pensione ega sundida meie perearste ära jätma 50-kroonist külastustasu.
Küll saab kaasa rääkida üleeuroopalise põllumajanduspoliitika kujundamisel või otsustada, kas Euroopas tuleks maksud ühtlustada.
Erakondade esinumbrid saavad Postimehe intervjuudes selgitada oma partei valimisplatvormi. Arvamuskülgedel avaldame järgnevate nädalate jooksul küsitlusi olulistel teemadel, mis Euroopa poliitikategemist puudutavad. Keda hakkavad meie kuus saadikut esindama: Eestit, oma erakonda või oma Euroopa emaparteid? Kas vajame rahvahääletusi Euroopa põhiseaduse ning eurole ülemineku kohta? Kas karistused peaksid Euroopa Liidus olema ühtlustatud? Kas keskmist palka tuleks hakata reguleerima Euroopa tasandil?
Loomulikult kajastab Postimees kampaaniat ka igapäevastel uudisteveergudel. Siin sõltub kandidaatide ajalehte pääsemine ennekõike sellest, kui olulise sõnumiga avalikkuse ette tullakse.
Nagu ikka, toimub poliitilise reklaami pindade tellimine reklaamiosakonna kaudu ning reklaamtekstidel on juures vastav märge.
Kuigi erakonnad asuvad eelseisvaid valimisi kasutama kui mõõduvõtmist järgmisteks Eesti-sisesteks valimisteks, üritab Postimees mitte lasta unustada, et kuu aja pärast valime saadikud europarlamenti, mitte kitsalt koduasju ajama.
Valiku päev on 13. juuni.