/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/08/06/63000t1h3ef3.jpg)
Roheliste erakonna liidri Marek Strandbergi hinnangul on Eesti liiga väike ühiskond, et siin narkootikume legaliseerima hakata.
Strandberg: Eesti on legaliseerimiseks liiga väike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kanepis olevad ained põhjustavad tõestatult skisofreenia-laadseid psühhootilisi seisundeid ja ma isiklikult pole veendunud, et sellise «kultuurilise mitmekesisuse» eest peaks Eestis tugevamalt seisma ja seda riiklikult soosima,» rääkis ta Postimees.ee'le.
«Nii väike ühiskond, kui seda Eesti on, vajab pigem tarku ja korralikke kodanikke, mitte psühhonaute. Möönan siinkohal, et suuremad rahvad võivad oma kodanike vabadustunde nimel selliseid võimalusi loomulikult rakendada.»
Seadustamine tähendaks Strandbergi sõnul riiklikku regulatsiooni ja teatud mõttes uue majandusharu teket.
«See majandusharu hakkaks tekitama ühiskonnale pigem probleeme kui võimalusi: tervishoiukulud, narkokaubanduse järelevalve ning karistamine oleksid valdkonnad, mis tooksid pigem lisakulutusi.»
Tema sõnul on see isegi võrreldav põlevkivitööstusega, mille tähendus Eesti jaoks on samuti vaeseks tegev.
«Teame, et iga kaks ja pool kilo elektriks põletatud põlevkivi tekitab meie tervishoiule ja keskkonnale ligi kahe krooni ulatuses kulusid. Kulusid, mida elektriarvetes ei kajastata.»
Vabaduse eest olla aeg ajalt psühhonaut peab tema sõnul maksumaksja olema taas valmis maksma.
«Nii nagu täna me maksame ju kinni ka alkoholi või tubaka liigtarbimisest tulenevad või seetõttu võimenduvad tervisehädad.»
Asjaolu, et ollakse leppinud ja legaliseerinud sellised mõjuained nagu alkohol ja tubakas, ei ole tema meelest põhjus, et seda sõltuvust tekitavate mõjuainete rida võiks või peaks jätkama.
«Kas on ikka nii, et narkootikumide ja alkoholi tarbimine ja selle iseloom on narkopoliitika tagajärg, või on põhjused hariduses ja kultuuris laiemalt,» küsis Strandberg.
Usk ja lootus, et nõid oma pendliga lahendab probleeme paremini kui inimene oma teadmistega ja tööga, kuulub tema sõnul samasse valdkonda arusaamaga, et legaalsed narkootikumid hakkavad inimesi neist eemale hoidma.
«Aju võime sattuda erinevatesse sõltuvustesse on meie paratamatu geneetiline evolutsioonist saadud kaasapanu ning ses osas eelistaksin isiklikult riiklikku toetust loovatele (nagu seda on haridus ja kultuur laiemas plaanis) mitte hajutavatele ja lagundavatele sõltuvustele.»
Strandberg märkis siiski, et tema erakonnal pole kujundatud narkotemaatika osas selget ja ühtset seisukohta.
«Meie üldisem seisukoht on, et soovime lähtuda teadmistest ja faktidest oma seisukohtade kujundamisel. Narkopoliitika see osa, mis puudutab legaliseerimist või leebemat karistuspoliitikat, toob paratamatult kaasa tervishoiukulude kasvu, aga ka karmi ja nulltolerantse hoiaku narkokaubanduse suhtes. Seegi on kulukas.»
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas.
See vähendaks nende hinnangul Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.