/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/30/171255t1hefe3.jpg)
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja endine justiitsminister Ken-Marti Vaher leiab, et narkootikumide legaliseerimine süvendab narkomaania-probleemi.
Vaher: legaliseerimine süvendab narkomaaniat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvamus, et mõne uimasti legaliseerimisega võetakse narkomaania ühiskonnas rohkem kontrolli alla, võib samahästi olla petlik illusioon,» rääkis IRLi kuuluv Vaher Postimees.ee'le.
Ta lisas, et lahjemate narkootikumide tarvitamine võib tihti viia kangemate uimastiteni ning uimastisõltuvus on enamiku uimastite puhul kiirelt tekkiv, kuid väga raskelt võõrutatav kaasnähe.
«Samuti võidakse mõne uimasti legaliseerimisega anda ühiskonnale kahetsusväärsete tagajargedega signaali, mis toob kaasa hoopis narkomaania süvenemise, kasvõi vähemteadlikemates ühiskonnagruppides.»
Ta meenutas, et legaliseerimise teed on Euroopas läinud väga vähesed ning andmed ja analüüsid Hollandi püüdlustest võtta nii narkomaania rohkem riigi kontrolli alla on väga vastuolulised.
Vaher leidis, et narkomaania on sedavõrd keeruline nähtus ühiskonnas, et selle vähendamiseks peab lõikama iga tahk - nii narkoennetus ja narkoravi ehk nõudluse vähendamine kui narkoäri piiramine ehk pakkumise vähendamine.
«Vastandada ühte teisele ehk rääkida ainult kellegi karistamisest või ainult millegi ennetamisest on põhjendmatu lihtsustamine, mis ei mahu konstruktiivse debati raamidesse ega suuda käsitleda sedavõrd keerulist nähtust nagu narkomaania.»
Narkoennetus ja narkoravi on Eestis aastaid kiratsenud, kannatanud ressursipuuduse käes, mille põhjus on Vaheri hinnangul hajutatud vastutus ja see, et sotsiaalministrid ei ole narkoennetust piisavalt juhtinud ega tähtsustanud.
«Eestis on toimunud mitmeid debatte narkokaristuste teemal, näiteks aastatel 2003-2004, mille tagajärjel otsustasime muuta oluliselt rangemaks karistusi raskete narkokuritegude eest ja Juhan Partsi valitsus muutis raskete narkokuritegude avastamise kriminaalasutustele üheks peamiseks prioriteediks.»
Eesti range karistuspoliitika narkokuritegude eest on viimasel viiel-kuuel aastal suunatud just raskete narkokuritegude vastu, nagu näiteks suures koguses uimastite tootmine, vahendamine ja edasiandmine, uimasti edasiandmine alaealisele või alaealise kihutamine uimastite edasiandmisele.
«Küsimus «rahumeelsete kanepitarvitajate karmist karistamisest», nagu vihjab lugupeetud prof Sootak, ei ole tänases Eestis aktuaalne. Valdav osa narkokuritegudest on Eestis seotud suure koguse uimastite vahendamisega,» lisas Vaher.
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas.
See vähendaks nende hinnangul Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.