Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

IRL jäi Hirvepargi registreerimisega hiljaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hirvepargi kõnekoosolekul osalejad.
Hirvepargi kõnekoosolekul osalejad. Foto: Mihkel Maripuu

Kui rahvuslane Jüri Liim registreeris esimesena Tallinna linnakantseleis 23. augustil Hirvepargis peetava rahvakoosoleku, võttis ta Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) seal oma traditsioonilise ürituse korraldamise võimaluse.


IRL korraldab traditsiooniliselt iga aasta 23. augustil Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, et tähistada sellega Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva ja samas kohas 1987. aastal peetud okuptatsioonivastast meeleavaldust.

IRLi kuuluv Tarmo Kruusimäe ütles, et vastavalt kehtivale korrale saab avaliku koosoleku registeerida kolm kuud enne selle toimumist.

Kui IRL 23. mail Hirvepargi rahvakoosolekut registreerima läks, selgus, et Jüri Liim oli jõudnud seda juba varem teha.

23. augustil 1987 Hirvepargis juhtunu oli okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, mis toimus ühel ajal Riia ja Vilniuse koosolekutega. Koosolekuliste nõue avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll määras seejärel kogu Eesti vabadusliikumise alatooni.

Kruusimäe sõnul ei ole välistatud, et IRL jõuab Liimiga kokkuleppele ja 23. augusti üritust saavad Hirvespargis korraldada mõlemad.

«Samas me võime seda teha ka mujal. Tasub meenutada, et selleks ajaks on näiteks valmis ümberkujundatud Tallinna Vabaduse väljak. Ja kuna 23. augustil tähistatakse esmakordselt üle-euroopaliselt natsismi- ja kommunismiohrite mälestuspäeva, oleks ka Vabaduse väljak ürituse korraldamiseks väärikas paik,» märkis ta.

IRL korraldab Hirvepargis avaliku koosoleku 20. augustil, et tähistada iseseisvuse taastamise aastapäeva.

«IRL tahab seda päeva tähistada Eesti Kongressi sirgeseljalisuse päevana. Kuigi 20. augustit on hakatud nimetama Edgaripäevaks, tasub meenutada, et just tänu Eesti Kongressi sirgeseljalisusele ei moodustatud 20. augustil 1991 mingit uut riiklikku moodustist, vaid taastati järjepidevuse alusel Eesti Vabariik. Tänu sellele jäi olemata kodakondsuse nullvariant ja vene keele kuulutamine riigikeeleks,» lausus Kruusimäe.

IRL on registreerinud avaliku koosoleku ka 22. augustiks Toompeale Lossi platsile. Sellega toetab IRL Kruusimäe sõnul Balti riikide mootorratturite ühist sõitu Balti keti 20. aastapäeva tähistamiseks.

Tagasi üles