Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Eesti vanimat kivikirikut näsib rohevetikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Valjala kirik.
Valjala kirik. Foto: HendrixEesti / Vikipeedia

Põhja-Euroopa vanimat kivikirikut Valjalas, mille oletatav ehitusaeg on 1227, näsib hoolega rohevetikas - kohe nii, et kohalikud kardavad sakraalhoone seinte kokkukukkumist.


«Ma olen väsinud sellest rääkimisest,» ütleb Valjala koguduse hingekarjane Hannes Nelis ning kiidab oma koguduse liikmete aktiivsust, kes suu lahti teinud, et probleemidest valjusti kõnelda, kirjutab Oma Saar.

Viimase väljaastumise Valjala kiriku trööstitu olukorra kohta tegi kiriku valvur Toivo Kahju, kes pöördus murega muinsuskaitsjate poole.

Kahju sõnad, mis ta Valjalast muretoonis saatis, olevat täiesti õiged - kirik laguneb nii seest kui väljast, seinu sööb rohevetikas ning kogudus kardab, et vetika pärast võivad seinad ühel ilusal päeval hakata lihtsalt kokku kukkuma.

Õpetaja Nelis on natuke optimistlikum ja loodab siiski, et riigi rahakotist midagi ükskord Valjala kirikuaeda jõuab - selleks peab lihtsalt kannatust olema.

Nii Kahju kui ka Nelis on seda meelt, et kokku tuleks kutsuda asjaomastest tegelastest koosnev ümarlaud, et üles saaks tähendatud probleemid ja nende konkreetsed lahendused.

Viimase vastu ei ole midagi ka Saaremaa muinsuskaitseinspektori kohuseid täitval Mihkel Koppelil, kes kinnitab, et kindlasti ei ole muinsuskaitsjad ühtegi sakraalhoonet ära unustanud, kuid kuna riik rahastab kirikute renoveerimist spetsiaalsest pühakodade programmist, siis tuleb sealt saadava rahaga lihtsalt arvestada. Tänavu said nimetatud programmist riigi raha vaid kolm kirikut kogu Eestis.

Koppel lisab, et praegu on Saaremaa kirikutest töös Kihelkonna kiriku kellatorn, Püha Jakobi kirik, Kuressaare Laurentiuse kirik ning EAÕK Püha Nikolai kirik.

Märksõnad

Tagasi üles