/nginx/o/2013/09/04/2014723t1h07ef.jpg)
Omanikud ootavad täna avatavasse Ülemiste keskusse aastas umbes seitset miljonit külastajat, keda peaks lisaks kümnetele poodidele, söögikohtadele ja teenusepakkujatele kohale meelitama ka pidev meelelahutusprogramm.
Ülemiste ostukeskusel puudub liikluse kooskõlastus
Eesti suurima kaubanduskeskuse ligi 50 000 ruutmeetril on poode, teeninduskohti ja söögipaiku kokku enam kui 150. Ei puudu ka suur laste mängunurk, kuhu vanemad oma võsukesed poeskäigu ajaks jätta võivad.
Nutikamad neist saavad ühendada opinguga ka laste sünnipäevad, sest esimese keskusena on Ülemistel laste mängunurga juures olemas ka eraldi väikesed peoruumid.
Keskuses on üleval mitu videoekraani ning olemas on ka esinemiskohad.
«Klientidele pakutakse vaieldamatult uut kvaliteeti ning siinne ruumijaotus ja kontseptsioon on Eesti keskustest parim,» kiidab keskust juhataja Guido Pärnits. Varem pankrotistunud Rema ja Spari poode juhtinud Pärnits on aastaga üles ehitanud keskuse, mille tuleku asjus oli lõviosa kaupmeestest veel paari aasta eest skeptilised.
Eestis uued poed
Pärnitsa sõnul peaksid Ülemiste plussiks olema nende kaubamärkide poed, mida Eestis seni polnud. 800 ruutmeetril müüakse keskuses näiteks Skandinaavias populaarse Lindexi kaubamärgi tooteid.
Hüpermarketiga tuleb Ülemistel välja Rimi, kes on aastaid püüdnud jõuliselt Eesti turule tungida, kuid seni sellega veel hakkama ei ole saanud.
Eestis on uus ka näiteks rõivaid müüv Olsen ning 300-ruutmeetrine raamatupood Sireen.
Keskuses avatakse ka Eesti esimene ilma müntideta töötav Olympic Casino mängupõrgu.
Ülemiste keskuses poe avava Suurtüki Kingaäri juhataja Viido Eisner usub, et seal olemine on paljuski tulevikku suunatud samm. «Aastate eest kerkis Rocca al Mare keskus ka keset põldu, kuid nüüd on see väga edukas ostukoht,» võrdleb ta.
Seetõttu ei karda Eisner, et halva ligipääsetavusega kohaks peetav Ülemiste läbi kukuks. «Meile on oluline keskuse suurus ja see, et inimesed tahaksid seal olla,» ütleb ta. «Ülemiste peaks suutma seda olla.»
Konkurent Kristiinele
Uuest poest loodab Eisner võrdväärset kohta Kristiine keskusega, kus asub praegu parim Suurtüki kaubamärki kandev pood.
Ka paljud spetsialistid on Ülemiste põhiliseks konkurendiks nimetanud Kristiine keskust, sest mõlemad kohad on ehitatud moodsaid poepidamise põhimõtteid silmas pidades.
Ülemiste kahel korrusel asuvad ostukohad on asetatud ringikujuliselt ning nii ei lõpe poest poodi liikuva külastaja tee otsa.
Rõivaid müüvat Reserved-kaupluste ketti haldava LPP Retail Estonia müügidirektori Eve Peetsi sõnul meelitab keskus kliente kindlasti juba oma suuruse ja valikuga, mistõttu on seal kohal nendegi pood.
«Ega viimasel ajal ole suuri keskusi ju kuigi palju ka avatud, proovime neis kohal olla,» ütleb Peets. «Meie pood tuleb ka Viru keskusesse.»
Peets on kindel, et vähemalt nädalavahetustel on keskus rahvast tulvil ning kliente jagub kõigile poodidele.
Ettevaatlikult suhtuvad keskusesse liiklusspetsialistid, kes kardavad niigi suurel koormusel töötava Tartu maantee, Peterburi ja Järvevana tee ristmikul suuri ummikuid.
Parem minna bussiga
Ülemiste keskus toob esimesteks päevadeks Tartu maantee ristmikule välja reguleerijad, kes peaksid võimalike ummikute kartuses autodevoolu sujuvamaks muutma.
Ummikute vältimiseks soovitatakse keskusesse tulla bussiga kaubamaja küljeukse kõrval asub peatus, kuhu sõidavad 7., 15., 17. liini bussid.
Lisaks sellele paneb keskus alaliselt käima eraldi liini. Pärnitsa sõnul hakkab tasuta buss sõitma Tallinna sadamast.
Tallinna Autobussikoondise pressiesindaja Sirje Rohti sõnul ei ole firma esialgu keskusest mööduvate busside liinigraafikuid tihendanud, kuid vajadusel tuleb seda kaaluda.
Sebe juhataja Riivo Seppari sõnul ei ole ka nemad esialgu oma kaugbussiliinide graafikuid hakanud ümber tegema, kuid jälgivad, kuidas õnnestub bussidel nädalalõpul linna jõuda.