Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Kas nüüd, mil päike on lume maa sisse tampinud, mäletab keegi veel kolme Eesti suusataja suursuguste sõitudega kaasnenud südamepuperdust? Ega vist mitte. Ja parem ongi, kui te need sõidud ja emotsioonid kiiresti unustate.
Sest üks lause, mis ennast sugugi unustada ei lase, tuli lõppenud talvel Mati Alaveri suust ja kõlas umbes nii: alles viie aasta pärast saame aru, millises suurepärases seisus olime, kui kolm Eesti suusatajat mahtus maailmas pjedestaalile.
Ühelt poolt võiks seda tõlgitseda suusakoondise peatreeneri eneseupitamisena et kui tema tüüri juurest lahkub, vajub laev põhja. Ent vaevalt ta end nii ülbelt väljendab. Pigem kumab Alaveri mõtteavaldusest läbi see, mida ta ehk isegi esimese hooga ei osanud ette näha. Nimelt: ei ole kaugel need ajad, mil Eesti talisport saab kogu täiega maa põhja tambitud. Või teisisõnu: ületuleval aastal Torino olümpial veab vana troika Veerpalu-Mae-migun Eesti veel parnassile, ent 2010 Vancouveris tuleb valmis olla totaalseks põrumiseks. Fiaskoks.
Homme ametist lahkuv suusaliidu peasekretär Raul Kinks tunnistas kuu aega tagasi, et 2007. aastani on suusatajad piisavalt rahastatud, ja avaldas lootust, et kuulus kolmik püsib selle ajani rajal. Kuid mis edasi saab, seal haigutab suur küsimärk.
Ässade koha peaksid üle võtma järelkasvukoondise esindajad. Ent nende tähtsaimal jõuproovil, juunioride MMil, kaotas kiireim eesti noormees 30 km klassikas võitjale ligi üheksa minutit ning jäi alla ka parimale lätlasele ja türklasele. 10 km vabastiilis jäi nobedaima eestlase laeks 63. koht. Peale lätlaste-türklaste tuli tunnistada kaotust ka parimale leedulasele.
Eesti ainus naisjuunior Piret Pormeister oli samas 10 km klassikas kolmeminutilise kaotusega võitjale 23. ja 5 km vabastiilis kaheminutilise allajäämisega alles 65.
Selliste tulemustega jäi Eesti noorsuusatajate tähetunniks pääsemine «Ärapanija» turmtule alla.
Kuid ärgem unustagem tunamullust juunioride maailmameistrit Aivar Rehemaad (21), kes Alaveri sõnul pidi harjutama sihiga rikkuda Torinos ära Veerpalu lahkumispidu. Järelikult peab ta ületuleval talvel sihtima olümpiavõitu. Jah, me teame, et ta suurendas tänavu tohutult koormusi, mistõttu MK-sarjas nelja punktiga piirdumist ei saa talle nina peale hõõruda. Aga isegi Alaver ei tea, kuidas Rehemaa järgmisteks talvedeks koormusi seedida jõuab. Ei teadnud ju Alaver tänavu ette ka oma Veerpalu kallal tehtud eksperimentide tulemusi.
Suusataja arengut peegeldavad FIS-punktid näitavad, et Priit Naruski (26) kaotus parimaile on tasapisi vähenenud. Kuid ainult tasapisi. Nii FIS-punktide arvult kui MK-arvestuses kõigub ta esisaja piiril. Et püsida Mae ja Veerpalu arengutempos, peab ta järgmisel talvel sooritama mõnelgi võistlusel hiigelhüppe maailma esikaheksasse.
Naissuusatamise tulevik ei vääri siinkohal üldse arutamist. Võru spordikooli väidetavalt paljulubavad kasvandikud Marit Rjabov ja Kertu Saarepuu on kõigest 15-aastased ning Kaija Udras 17. Kas neist tippupürgijaid saab, sellele vaevalt keegi panustada söandab. Tüdrukud on alalhoidlikud, nendib Raul Kinks, nad kaaluvad pärast keskkooli lõppu põhjalikult, mis edasi teha. Kaaluvad noormehedki, näiteks Põhjamaade meistrivõistlustel pjedestaalile murdnud Marten Kaldvee, kes teatas teleusutluses, et ilmselt vahetab ta suusatamise hariduse vastu.
Muude suusaalade tulevik on veelgi tumedam, sest nagu märgib neli aastakümmet Eesti talispordis ninapidi toimetanud Mart Edur: «Suusaliit on meil raudselt kujunenud murdmaasuusatamise liiduks. Teised alad ei huvita.»
Ta ei liialda. Raul Kinks tunnistab, et kahevõistlejad oleksid sel aastal pidanud näitama mingeidki tulemusi, et keegi nendega arvestaks. Aga ei näidanud. Üksikutel etappidel, kus Tambet Pikkor ja Vahur Tasane välja tulid, pidid nad leppima punase laterna rolliga. Nüüd on ala usalduskrediit läbi, nendib Kinks, ja kevadel läheb otsustamiseks, mis kahevõistlusest edaspidi üleüldse saab. Sama kehtib tema sõnul suusahüpete kohta, olgugi et Jens Salumäe ja Jaan Jüris on MK-karussellil kaasa löönud.
Enne, kui Eestisse ei kerki vähemasti 90 meetri hüppemäge, pole midagi parata, et see edumaa, mis eesti poistel on trampliinil 14-15-aastaselt soomlaste ees, sageli noorteklassis kokku sulab. Suusaliidu suusahüpete ja kahevõistluse juhataja Priit Vene sõnul pole mõeldav noormehi aasta läbi Soome harjutama vedada. Kas või sellepärast, et paljud õpetajad ei luba neid koolist ära.
Ehitamata õhulosse, et Eesti kastanid võiksid talvel tulest välja tuua hokimehed või iluuisutajad või Kanadast pärit mäesuusataja Tiiu Nurmberg, jäävad mängu veel vaid laskesuusatajad. Kuid vaadakem tõele näkku: Venemaalt sisse ostetud peatreener Anatoli Hovantsev pole suutnud kahe hooajaga isegi maailmavallutuse pretensiooni esitada.
Nii haarabki spordipress vähekirka tuleviku ootel lootusekiirest, mille pakuvad naljatamisi välja Soome kolleegid. Nood vedasid hooaja lõpus õlle peale kihla, et Erkki Jallai võidab Torino olümpial suusasprindi ja Antti Saarepuu saab hõbeda. Minu poolt sada õlut, kui ükski neist kuue sekka jõuab.