Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal pööratakse meil järjest suuremat tähelepanu majade soojustamisele. Samas ei saada pahatihti aru, et ülisuured aknapinnad võivad need pingutused mõttetuks muuta.
Meie kliimavööndis pole vaja vist kellelegi tõestada, kui oluline on iga ehitise puhul seinte, põrandate ja katuse soojustamine. Samuti on enesestmõistetavaks muutunud korralikud pakettaknad ja tihendatud uksed.
Tänu sellele on soojakaod viimase 10-15 aastaga ehk isegi mitu korda vähenenud, aga inimesed otsivad jätkuvalt võimalusi kütte pealt kokku hoida.
Toatemperatuuri osas pole naljalt keegi nõus järeleandmisi tegema - tuba peab ka kõige külmema talveilmaga soe olema. Aga seda tahetakse saavutada minimaalsete kulutustega.
Soomes või Rootsis käies on nii mõnedki eestlased imeks pannud, et sealsed majad on meie mõistes väikesed ja tagasihoidlikud. Nelja-viieliikmelise pere elamu suurus on enamjaolt 120-150 m2. Kas nad ei tahagi siis avaraid suurte akendega ruume, nagu meil kombeks?
Meie kliimasse ei sobi ülisuured aknad
Mittetahtmise põhjuseks pole mitte niivõrd soov ehituse pealt raha säästa, kuivõrd põhjamaalaste pikaajaline kogemus, mis kinnitab, et meie kliimas on arukas elada keskmiste akendega keskmise suurusega majas.
Suured majad ja eriti maast laeni aknad tähendavad oluliselt suuremaid väljaminekuid soojusenergiale. Kui suur osa inimese sissetulekust kulub kütmisele, tasub mõelda, kas selle vastu ei saa midagi ette võtta.
Eestis valitseb omamoodi kummaline olukord - mida suuremat rõhku pannakse seinte, põranda ja lae soojustamisele, seda avaramaks muutub aknapind. Vaade maksab! Mõnes mõttes ju tore tõdemus, aga mida see endaga kaasa toob? Isegi eriti kõrge kvaliteediga ja parimate näitajatega aknapind peab ligi neli korda halvemini sooja kui normaalne sein.
Optimaalne suurus
Kui neljandik kuni kolmandik maja seina pindalast on kaetud klaasiga, tähendab see vähemalt 30-40% suuremaid küttearveid.
Villad, mis kataloogides oma merevaadetega nii kaunid näivad, asuvad enamasti Hispaanias või Itaalias. Samasuguse projekti sobitamisel meie kliimasse tasub hoolega kaaluda akende suurust ja teadvustada nendega seotud probleeme.
Akende minimaalne pindala võiks olla 10% põrandapinnast, optimaalseks võib aga pidada kuni 30%. Väga palju määrab ka aknamaterjalide omadus - kas on tegu kahe- või kolmekordse paketiga, kas vahe on täidetud argoongaasiga või mitte jne.
Inimene, kes tahab paneelelamus või vanas majas aknaid vahetada, ei pea valima neid, millel on kõige paremad ja uuemad näitajad. Nn superaknad on mõistlikud väga suurte aknapindade puhul ja uusehitistel.
Et vanal majal on üldjuhul hõredad seinad, pole parim aknatüüp juba oma kõrge hinna tõttu õigustatud. Ehk teisisõnu öeldes - akna soojapidavus peaks olema suhtes seina soojapidavusega.
Elamu energiakulu
200 m2 suurune elamu aknapinnaga 100 m2
võtab ligi 30% rohkem energiat kui sama maja 50 m2 aknapinnaga
selle maja aastane energiatarve on 43 000 kwh, samal majal, mille aknapind on 50 m2, aga 33 000 kwh
praeguste energiahindade juures on erinevus kuni 10 000 krooni aastas.