Eesti riik kavatseb tänavu rahastada 30 noore teadlase doktoriõpinguid välismaal, kuid selle võimaluse vastu huvi tundvaid inimesi napib, eriti tehnikaerialadel.
Noored teadlased ei taha välismaale minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmiste aastate kogemus näitab, et meil on suhteliselt raske leida inimesi, kes oleksid nõus täisajaga doktorantuuri välismaal läbi tegema,» nentis haridus- ja teadusministeeriumi nõunik teaduse ja kõrghariduse osakonnajuhataja ülesannetes Heli Aru. Tema sõnul on kõige suurem probleem tehniliste ja tehnoloogiliste erialade doktorantide leidmisega.
Ka Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp tunnistas, et välismaale minejate leidmine on raske. «Me ei ole kahe aasta jooksul suutnud leida rohkem kui üks-kaks inimest, kes oleksid nõus kogu nelja-aastase doktoriõpingu välismaal olema,» rääkis ta.
Motivaator töötutele
«Dekaanid laiutavad käsi, ütlevad, et ka tänavu valitseb väga jahe suhtumine,» kirjeldas Kübarsepp. «Doktorantide töötasu Eestis ületab märgatavalt välismaal õppimise 1000-eurose kuustipendiumi.»
Kübarsepp tõi näite, kuidas nende energeetikateaduskonna kasvandike seas pole leidunud ühtegi soovijat isegi lühiajaliseks välismaale suundumiseks, sest energeetikud värvatakse kohalikesse firmadesse tööle juba tudengitena.
«Doktoriõpingud välismaal on motivaatoriks pigem neile, kellel on raskusi töö leidmisega Eestis,» nentis Kübarsepp.
Teise takistusena näevad asjatundjad tõsiasja, et doktorantidel on tihti juba perekonnad, pereliikmete kaasavõtmist stipendium aga ei võimalda. Kolmandaks aheldab kohustus töötada kolm aastat koduülikoolis ka inimese palju väiksema palganumbri külge, kui ta tööturul teenida võiks.
Kompromissvariandid
Tudengite huvipuuduse tõttu on TTÜ taotlenud haridusministeeriumilt kompromissvariante, kus doktorant õpib välismaal vaid aasta-pooleteist ja kaitseb kraadi Eestis.
Tartu Ülikooli magistri- ja doktoriõppe peaspetsialist Anita Kärner leidis samuti, et nelja aasta pikkune eemalviibimine katkestab doktorantide kontakti koju jäävate teadlastega. «Nad tulevad siis tagasi nagu võõrad väljast,» nentis ta.
Soomes Lappenranta tehnoloogiaülikoolis ühe aasta õppinud tehnikaülikooli materjalitehnika doktorant Irina Preis hindas oma kogemust positiivseks. «On kasulik õppida oma ülikoolis ning paralleelselt ka kusagil mujal,» sõnas ta. «Neli aastat oleks liiga pikk aeg, Eesti riigi spetsiifika läheb selle ajaga kaduma.»
Eeloleval õppeaastal on riik valmis välismaale lähetama sama palju doktorante kui kõigil eelnevatel kokku - 30.