Jahimehed leidsid Lääne-Virumaal Simuna lähistel tapetud emahundi, kes oli hundiuurijate hinnangul langenud oma liigikaaslaste ohvriks.
Lääne-Virumaal murdsid hundid hundi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapetud emahunt avastati 5. veebruari hommikul maantee lähedalt, kuid loomaga tutvunud asjatundjate sõnul ei olnud surma põhjuseks auto ette jäämine. «Kui ta oleks auto alla jäänud, poleks teised hundid tulnud tagasi teda sööma,» kinnitas suurkiskjate spetsialist Peep Männil. «Ümberringi olid ainult hundijäljed.»
Tillukest kasvu loom
Emahundil oli kõri läbi näritud, nahka olid pistetud mõlemad neerud, pool maksast ja osa sooltorust. Männil, kes ise hundil nahka maha võttis, kirjeldas, et nähtavale tulid suured verevalumid kõris ja hambajäljed tagakehal.
Tähelepanuväärne oli hundi tilluke kasv. Männili sõnul kaalus loom sama palju kui 6-7-kuune kutsikas, kuigi oli ilmselt ligi kümneaastane.
Ekspertide hinnangul tapeti emahunt karjasisese konflikti tulemusena.
«Hunt hunti ei murra on inimlik kõnekäänd siidivendade sisemise solidaarsuse näitamiseks ja sel pole midagi pistmist hundikarja kommetega,» nentis aastaid hunte uurinud Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Emaste vihased kaklused
Kuna huntidel kestab jooksuaeg, on karjasisesed võitlused lihtsad tekkima. Loomaaiakogemus näitab seejuures, et emahuntide löömingud on oluliselt hullemad kui isastel.
«Ei saa ju prinkis ja priimas eas soedaamid sallida, et mingi hambutu ja tokerjas vanahatt korralikke, kiima minemas hundipoisse peibutades oma väsinud tagumikku hööritab. Pean seda versiooni kõige tõenäolisemaks,» kirjeldas Kaal.