Hundikarjad on Koerus ja Jänedal murdnud nii palju metssigu, et jahimeeste tähelepanekut mööda on metsseakesikud muutumas haruldasteks.
Hundid murravad massiliselt metssigu
Koeru jahimees Jüri Ilves ütles, et avastab loomadele metsa süüa viies kogu aeg söötmiskohtade juures hundijälgi. «Hundid teavad meie söötmiskohti hästi ja käivad saakloomi otsimas,» sõnas ta.
Ilves on jälgede järgi kindlaks teinud, et tema jahimaadel Koeru vallas elab kaheksa hunti, kellest viis on moodustanud tõelise tapasalga. «Kui tavaliselt on hundikutsikad kõhnad, siis selles karjas on nad paksu rasvakihiga,» märkis ta.
Keskkonnaministeeriumi andmetel elab Eestis kokku 60-80 hunti.
Ilvese andmetel on hundid enamiku tänavustest metsseapõrsastest juba maha murdnud ja kui võsavillemite tegevust ei piirata, väheneb sigade hulk märgatavalt. «Oleme näinud 13 emisega karja ühegi põrsata, sest hundid on need maha murdnud,» rääkis ta.
Et tänavune hundilimiit on täis lastud, ei jää Ilvesel muud üle, kui järgmist jahihooaega oodata, sest lisalubasid ei taha keskkonnaministeerium anda. «Lubasid tuleks anda sellistesse kohtadesse, kus on hunte palju, mitte nii, et lasta võib ka seal, kus neid on vähe,» arutles Ilves.
Jäneda jahimehe Kalmer Jalasti teada liigub Jäneda ümbruses ringi viis hunti: kaks kahekaupa ja üks üksik. Tema kinnitusel on metsseakesikud ka sealkandis juba haruldased.
Jalasti sõnul loodab ta, et keskkonnaministeerium annab neile hundijahiks mõne eriloa, sest hooaeg veel kestab. «See tagaks ka teiste loomade normaalse arvukuse,» selgitas ta.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Männil tunnistas, et huntide laskmiseks võib välja anda erilubasid, kuid sage metsseapõrsaste murdmine pole selleks piisav põhjus.
Männil ütles, et ei ole põhjust karta metssigade väljasuremist Koeru ja Jäneda ümbruses, sest kui huntidel toit lõpeb, liiguvad nad mujale ja sigade arvukus taastub.