Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa analüütikute väitel muutuvad uueneva Euroopa tööjõuturul üha nõutavamaks hea ettevalmistuse ja praktiliste oskustega spetsialistid ning administreerivate valgekraede aeg on möödas.
Alates 1. maist, kui avanevad Euroopa Liidu piirid, võivad ka paljud eestlased hakata varasemast märksa konkreetsemalt mõtlema uutele töövõimalustele.
Seni on peamiselt arutletud teemal, kes ja mis tingimustel meid Euroopas vastu võtab ja tööle lubab, samas on üsna vähe mõeldud sellest, mida me seal üldse teha võiksime.
Saksa teadlaste äsja valminud uuring annab aimu üldistest suundumustest kogu Euroopas.
Tööjõu liikumise ja tööturu põhjaliku analüüsi eesmärk oli prognoosida aastani 2020 toimuvaid muutusi, välja selgitada perspektiivsemad valdkonnad ja erialad, mis tagavad kõige kindlamalt stabiilse ja tasuva töö.
Vead maksavad valusalt kätte. Teadlaste Kai Gramke ja Michael Schlesingeri sõnul oli uuring ajendatud paljuski sellest, et juba aastaid painab mitmeid Saksa majandusharusid ja sotsiaalvaldkondi üha süvenev tööjõupuudus. Eriti napib heade erialaoskustega spetsialiste ja oskustöölisi. Nii on näiteks meditsiinisüsteem sattunud arstide, õdede ja hooldustöötajate puudusel kokkukukkumise ohtu.
Saksamaa arstide ühenduse president Jörg-Dietrich Hoppe nendib ajakirjas Focus, et esialgu vaevlevad arstide puuduses riigi idapiirkonnad, kuid sellest on kujunemas üleriigiline probleem.
Prognoosid näitavad, et 15 aasta pärast on Saksamaal tervelt 115 000 arsti vähem kui praegu. «Vajame kiiremas korras järelkasvu, kuid me ei tea, kust seda võtta,» märgib ta.
Focuse jaanuarinumbris ilmus pikk nimekiri ametitest, mis tuleviku Euroopas end teistest paremini ära tasuvad ja kindlalt leiva lauale toovad. Lähemat viitteist aastat haarav prognoos tugineb enam kui sajale majandusanalüüsi kriteeriumile, millele lisati riigi sotsiaalsfääri karakteristikud. Üheks olulisemaks mõjuriks selles on vanemaealiste inimeste arvu jätkuv kasv, mis on juba niigi riigi sotsiaalabisüsteemi rappuma pannud.
Teadlaste hinnangul polnud tippnimekirja kokkupanek siiski eesmärk omaette, vaid oluline oli see, et suudeti osutada paljudele juba aastaid ühiskonda vaevanud kitsaskohtadele. Erilise löögi alla sattus Saksa haridussüsteem, mis on jätnud unarusse kutseõppesüsteemi, mida peetaksegi mitmetes eluvaldkondades katastroofilise tööjõupuuduse peamiseks põhjus-tajaks.
Selgeks sai ka see, et aja jooksul on oluliselt muutunud inimeste hoiakud töö tegemise ja erinevate ametite suhtes.
Oskused järjest hinnatumad. Viimastel aastakümnetel enim nn valgekraede koolitamisele keskendumine on tekitanud olukorra, kus valdav osa inimesi tahaks ainult «midagi või kedagi juhtida», oskamata samas mitte midagi praktiliselt ära teha. Seni propageeritud laiapõhjalistel üldteadmistel põhinev hariduskava pole end seega õigustanud ning sarnaselt Saksamaaga on paljudes Euroopa riikides õpetatud rohkem seda, «mida ja kuidas teha», ja unustatud on nende koolitamine, kes teeks. Seepärast tulebki heade oskuste ja kogemustega spetsialiste ja oskustöölisi otsida tikutulega või tuua nad sisse mujalt.
Teadlased leiavad, et need, kes tahavad tulevikus tööd ja teenistust, peavad eelkõige mõtlema rakendusliku kõrghariduse omandamisele ning täiendama oma teadmisi ka töötamise ajal.
«Kasu lõikavad tulevikus need, kes midagi oma käte ja peaga ära teha suudavad, mõnd ala peensusteni tunnevad ning on suutelised viima oma senised head «käsitöölise oskused» uuele, rahvusvahelisele koostöötasandile,» nendib Gramke.
Schlesinger lisab, et nii praegused kui ka tulevased töövõtjad peavad mõtlema ka sellele, kuidas rakendada oma seniseid teadmisi ja oskusi uutes valdkondades ja keskkondades. Keskkonna all ei pea Schlesinger silmas mitte ainult avardunud Euroopt, vaid kogu maailma avarat tööturgu.
Alad, millel on perspektiivi. Kahekümne viie enam nõutud ameti nimekirja juhivad lähema kahe aastakümne jooksul meditsiinivaldkonda kuuluvad erialad: põetajad, arstid, meditsiini- ja hooldusasutuste managerid.
Samas otsivad mitmed valdkonnad endale lisatööjõudu mitte kriisiolukorra tõttu, vaid seepärast, et arenevad senisest jõudsamalt. Uuringud näitavad, et lähema 20 aasta jooksul saab üheks suuremaks uute töökohtade loojaks teenindussfäär. Teenuste arv kasvab jätkuvalt tänu nn pihustumistendentsile, mis tähendab, et firmad spetsialiseeruvad ja ostavad kõrvalteenuseid järjest enam teistelt sisse. Jõudsalt arenevad ka telekommunikatsiooni- ja mobiilsidefirmad, samuti lennu- ja kosmosetransport. Praeguste prognooside kohaselt jätkab IT-sektor oma arengut ja see tähendab mitmesaja tuhande uue töökoha teket.
Kindlat tööd lubab ka kindlustusvaldkond, kus on selged märgid inimeste kasvavast soovist riske vältida ja oma tagalat kindlustada. Eriti suur tõus on toimunud tervisekindlustuse vallas.
Mobiilsidekontsern Vodafone oli eelmisel majandusaastal üks Saksamaa enim uusi töökohti loonud firma ja selle personalidirektor Reinhard Keim märgib, et nad eelistavad endale personali valides neid, kellel lisaks kõrgkoolidiplomile on ka head praktilised oskused.
«Akadeemikute» rasked ajad. Keim väljendab trendi, mis iseloomustab enamiku Euroopa firmade uut personalipoliitikat, kus järjest enam rõhutakse oskustele ja kogemustele. Justkui selle kinnitu-seks suurenes mullu Saksamaal kõrgharidusega töötute arv 253 000 võrra. Siiski loodavad tööturuspetsialistid, et kõrgetasemelise akadeemilise ettevalmistusega spetsialistide tulevik ei jää siiski igavesti nii tumedaks.
Nürnbergis asuva tööjõuturu- ja elukutseuuringute instituudi spetsialist Franziska Schreyer on veendunud, et alati on ja jääb eluvaldkondi, kus jätkuvalt oodatakse ja vajatakse akadeemilise haridusega inimesi neid, kes tahavad ja suudavad tegeleda teaduse ja teoreetiliste küsimustega. Tema hinnangul leiab lähema 20 aasta jooksul aset senise akadeemilise põlvkonna väljavahetumine.
Ekspert Gramke aga ennustab nn akadeemikutele karjääri kiiret lõppu, kui nad ei õpi juurde praktilisi oskusi. Ta rõhutab, et akadeemiliste teadmiste kõrval on olulised ka projekti- ja meeskonnajuhtimise, finantseerimise ja PR-oskused.
Müncheni karjäärinõustaja Madeleine Leitner on aga veendunud, et ka perspektiivse eluala valik ei taga edu, kui õpitud oskustega ei kaasne kutsumust ja annet. Leitner ütleb, et enne mingi elukutse kasuks otsustamist peaksid inimesed endale selgeks tegema, kuidas näeb tulevikus välja nende igapäevane töö. «Töötaja soovid ning ootused tööaja või palga suhtes otsustavad väga paljuski selle, kas ta on oma ametiga rahul või mitte,» leiab ta. «See omakorda mõjutab töötaja edukust oma ametis. Töö tulemust silmas pidades on suur vahe, kas inimene teeb tööd rõõmuga või vastumeelselt.»
Ise tuleb tragi olla. Edukas karjäär ei pea aga algama koolipingist paljudele tulevikuerialadele paneb aluse arenev majandus ise. Seepärast soovitavadki teadlased tulevast elukutset valides mõelda pigem makro- kui mikromajanduse tasemel. Üks oluline järeldus on sakslaste uurimusel veel selles rõhutatakse, et isegi kui tööandjal endal ei ole võimalik töötajat koolitada, ei tohiks viimane jätta õpinguid unarusse. Kõige hullem olevatki see, kui ollakse aastaid vaid töötunnikesi täis istunud, mõeldes: küll sujub! Ei suju, on analüütikud kindlad enda arengu eest peab hoolitsema igaüks ise. Euroopas maksavad paljud oma täiendkoolituse ise kinni, mõeldes eelkõige iseenda jätkuvale karjäärile, ega põe ei firmade ja eluvaldkondade vahetust.
Perspektiivsemad valdkonnad:
Tervishoid
Teenindus
Logistika ja transport
Telekommunikatsioon
Infotehnoloogia
Kindlustus
Õhu- ja kosmosetransport