Usaldusliku suhte tekkimine perearsti ja patsiendi vahel nõuab kindlasti veidi aega, esimese põgusa kohtumisega saavutatakse see väga harva.
Eesti esmatasandi meditsiinist on viimasel ajal palju räägitud. Patsientide sõnavõttudest õhkub rahulolematust, arstid omakorda kurdavad kehvapoolse rahastamise üle.
Kui varem arvati, et inimese tervise eest vastutab arst, siis nüüd peaks üha enam levima arusaam, et kõige rohkem saab ära teha igaüks ise - arsti osaks on olla toetaja ja suunaja. Kui arsti ja patsiendi vahel tekib koostöö, on tulemus kummagi seisukohalt parim.
Tähtis saatekiri
Perearsti tööpõld on väga lai, aga teadagi ei saa ühe inimese teadmised hõlmata kogu meditsiinivaldkonda. Sellest tulenevalt on oluline perearsti kui «väravavahi» roll ehk patsiendi suunamine eriarstide juurde.
Tervishoiukorralduse seaduse järgi pääseb perearsti saatekirjata vaid silmaarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, ftisiaatri, günekoloogi, hambaarsti, psühhiaatri ning ägeda trauma puhul traumatoloogi vastuvõtule, ülejäänud eriarstide külastamine eeldab aga perearsti suunamist.
Inimesele tundub see sageli tüütu, aga kui ta põeb eri haigusi, tahab spetsialist õigete otsuste tegemiseks näha kõiki kaasnevaid diagnoose.
Saatekirja andes ootab perearst ka eriarstilt kirjalikku tagasisidet ehk hinnangut nii ravi muutuste kui ka haiguse kulu kohta, mis võimaldab patsienti kõige paremini aidata.
Elukohta muutes
Minu juurde satuvad sageli inimesed, kes ütlevad, et pole aastaid haiged olnud, ning seetõttu on talle määratud arst (määramine toimub juhul, kui inimene pole ise endale perearsti valinud) jäänud linna teise otsa või koguni teise maakonda.
Kui inimene on vahetanud elukohta sama asumi piires, pole asi väga hull. Seda enam, et sageli ei soovitagi arstiga, kellega kord kontakt loodud, suhet katkestada. Sel juhul tuleb perearstile teatada, et kolite mujale, ja leppida kokku, kuidas kulgeb edasine koostöö.
Kui aga uus elukoht jääb senisest perearstikeskusest väga kaugele ja endise tohtriga ei taheta koostööd jätkata, tuleb igaks juhuks juba aegsasti valida uus meditsiiniasutus ja arst, kelle poole vajadusel pöörduda.
Üks arst kogu perele
Kuna perearstisüsteemile on üle läinud kogu Eesti, oleks mõistlik valida kogu perele üks arst või vähemalt peaksid need arstid asuma sama praksise piires.
Perearsti töös tuleb pidevalt ette, et mõni pereliikmetest on patsiendina kirjas, temaga vastuvõtul kaasas olev lähisugulane aga mitte.
Muidugi võib arst ka teda nõustada, kuid sel juhul jääb kohtumine andmete puudumise tõttu fikseerimata ja haigestumine ei kajastu hiljem inimese haigusloos.
Kokkuvõttes ei vastuta keegi ka tehtud otsuste või mõne haiguse avastamata jäämise eest.
Kui perre on sündimas laps, tuleks leida talle arst juba raseduse ajal. Sel juhul teatatakse sünnitusmajast, et perearstile on lisandunud uus patsient. Ka siinkohal kehtib soovitus - võimalusel käige kogu perega ühe arsti/keskuse juures.
Eesti linnainimestel kipuvad nn vanarahvatarkused, millest sageli just külmetushaigustega toimetulekul kasu on, ära ununema ning iga pisiprobleemi puhul ollakse kärmed toru haarama ja arsti koju tellima.
Usun ja loodan, et Eestis ilmuvad asjalikud ja kvaliteetsed terviselehed ja -ajakirjad aitavad ka meie patsientidele õpetada ise oma tervise eest hoolitsemist ning lihtsamate tervisemuredega toimetulemist.
Kuidas valida perearsti
Vali oma elukohale/ töökohale lähim perearstikeskus ja sealt sobiv perearst (küsi nõu naabritelt, sõpradelt-tuttavatelt, vaata internetist jne).
Pöördu perearstikeskusesse ja veendu, et perearstil on veel nimistus ruumi. Uuri, kas ta tegeleb ka lastega, ja kirjuta arsti nõusolekul avaldus, soovitavalt kõigi pereliikmete kohta.
Võta kaasa oma varasem haiguslugu (ambulatoorne kaart).
Tutvu keskuse töökorraldusega - millal arst vastu võtab, kas nõuandeid saab ka telefoni teel (tavaliselt on selleks nn telefonitund).
Küsi, kuidas ja mis telefonil registreeritakse vastuvõtule ja millal saab tellida koduvisiite; millal võtab vastu pereõde ja kuidas temaga ühendust saab (tubli pereõde on kindlasti arsti abiline ja vahel piisab ka tema nõuandest).
Esimene visiit (eriti kehtib see laste puhul) tee veel enne haigestumist - saa oma arstiga tuttavaks, räägi varasematest haigustest ja probleemidest, aga ka harjumustest ja tõekspidamistest. Haigena arsti poole pöördudes napib selleks kõigeks aega.