Vene teadlased soovitavad teoks teha Nõukogude ajast pärineva plaani suunata ümber mõned Siberi suured jõed, et tuua vett põuastesse Kesk-Aasia vabariikidesse, kirjutab ajakiri New Scientist.
Venemaa taaselustab plaani suunata ümber Siberi jõed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgede suuna muutmine lahendaks Kesk-Aasia piirkonna veekriisi ning taastaks kuivanud Araali mere, mis kunagi oli suuruselt neljas siseveekogu maailmas.
Jõgede ümbersuunamine maksab 40 miljardit dollarit ning selleks otsitakse abi ka välismaalt.
Globaalse soojenemise tõttu suureneb praegu Põhja-Jäämerre suubuvate Siberi jõgede veehulk pidevalt.
Obi ning teiste jõgede vool on viimase 70 aastaga kasvanud 7 protsenti ning võib sajandi lõpuks kasvada koguni 80 protsenti.
See on tekitanud kartusi, et üha magedamaks muutuv Põhja-Jäämeri võib viimaks seisata Golfi hoovuse, mis tekitaks Euroopas lokaalse jääaja ühes väga külmade talvedega, samal ajal kui planeedi teised piirkonnad kuumeneksid veelgi.
Siberi jõgede ümbersuunamine võiks seda ohtu ennetada.
Plaani kriitikud hoiatavad aga, et jõgede suuna muutmine võib põhjustada ennenägematuid sotsiaalseid, majanduslikke ning keskkonnaalaseid katastroofe.
Samas toetab projekti Moskva linnapea Juri Luzhkov, keda peetakse Vladimir Putini tulevaseks mantlipärijaks presidendi ametikohal. Plaani peavad heaks ka Kesk-Aasia liidrid ning samuti kasvab selle toetus teadlaste ringkonnas.
Jõgede ümbersuunamiseks kavatsetakse kaevata 2500 kilomeetri pikkune, 200
meetri laiune ning 16 meetri sügavune kanal, mis juhiks vett põhja-suunaliste jõgede Obi ja Irtõshi ühinemiskohast jõgedesse Amudarja ning Sõrdarja, mis suubuvad Araali merre.
Säärases Siberi-Araali kanalis voolaks aastas 27 kuupkilomeetrit vett. Ehkki see on kõigest 7 protsenti Obi praegusest voolust, tõstaks see Araali mere veega varustatust poole võrra.
Puuvillakasvatusega tegelevad endised Nõukogude vabariigid Usbekistan ja Turkmenistan on ühe elaniku kohta maailma suurimad veetarbijad.
Just puuvillaistanduste niisutamine, mille käigus läheb palju vett ka lihtsalt
raisku, on tühjendanud Amudarja ja Sõrdarja, mis kunagi kandsid kahe peale kokku rohkem vett kui Niilus.
Turkemistan soovib oma puuvillatoomist aga veelgi kahekordistada. Veevarustuse parandamine võimaldaks elavdada ka Afganistaani majandust.
Samal ajal ennustavad kliimamudelid hoopis regiooni loomuliku veevarustuse vähenemist, mis võib viia veesõdade puhkemiseni Kesk-Aasias.
Veemajanduse ja loodushoiu eest vastutava Vene valitsusasutuse Soyuzvodprojekt direktor Igor Zonn ütles ajakirjale, et vana plaan jõgede ümbersuunamiseks
vaadatakse uuesti läbi.
Ligemale 300 instituudist tuleb kokku koguda Nõukogude perioodil tehtud uurimistööd.
Moskva linnapea Luzhkov külastas jaanuaris Kasahstani ning reklaamis seal Vene jõevett. Kesk-Aasia vabariigid hakkaksid vee eest maksma, ühtlasi kindlustaks see Venemaale poliitilise ja majandusliku mõjukuse selles regioonis.
Mõnede vaatlejate arvates soovib president Putin rajada kanali näol püsiva mälestusmärgi oma valitsemisajast.
«Kui Putin soovib vastata Bushi plaanile lennata Marsile, siis võib selleks sobida just see plaan,» ütles praegu Saksamaal töötav vene kliimateadlane Viktor Brovkin.