Riigisaladuse kaitse komisjoni juhina tegutseva siseministri alluvate hinnangul on riigisaladus üksnes riigisaladuse seadusesse kirja pandud teave, tähendas siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides. «Kui teavet ei ole riigisaladuse seaduses kirjas, siis see ei ole riigisaladus,» tähendas Vides. «Välja arvatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt salastatud teave.»
Minnes ÜRO tavarelvastuse registri interneti koduleheküljele, võib mullu augustis ÜRO peasekretärile esitatud iga-aastasest aruandest lugeda, et eelmise aasta 1. mail oli 105-millimeetrise kaliibriga haubitsaid Eesti kaitsejõudude relvastuses 19, 120-millimeetrise kaliibriga miinipildujaid aga 26, soomukeid BTR-80 leidus 20.
Sama registri eelmistest aastates pärinevatest andmetest nähtub veel, et Eesti kaitsejõududel on 81-millimeetrise kaliibriga miinipildujaid kasutada 44. Andmeid oma raskerelvastuse ning relvade impordi-ekspordi kohta edastavad registriga liitunud riigid igal aastal ÜRO-le ise ja vabatahtlikult.
Suurbritannia tunnustatud analüüsikeskuse Strateegiliste Uuringute Rahvusvaheline Instituut (International Institute for Strategic Studies) iga-aastasest kogumikust «The Military Balance» võib aga lugeda, et lisaks on Eesti relvastuses ka 10 Iisraeli päritolu juhtivat tankitõrje raketikompleksi Mapats.
Postimehe andmeil soetas kaitseministeerium formeeritava jalaväebrigaadi kolme jalaväepataljoni ja Skautpataljoni toetuseks mõeldud suurtükiväegrupi relvastamiseks kuni 18 haubitsat, samade üksuste tarbeks ostetud tankitõrje raketikomplekside arv jääb hinnanguliselt 16-24 vahele.
Lisaks on kaitseministeeriumil hetkel pooleli hange õhutõrje raketikomplekside ja rakettide soetamiseks.
Mikko sõnul peetakse hetkel läbirääkimisi ühe kindla riigiga. Edasistest kommentaaridest kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus.
«Eesti kaitsejõud 2003- 2006» andmeil on kavas õhutõrje raketisüsteemide hange lõpetada aastaks 2006. Postimehe allikad on varem viidanud kaitseministeeriumi ja peastaabi huvile soetada USAst õhutõrjekomplekse Stinger.
Aprilli lõpus või mai alguses peaks Mikko sõnul esialgsete tulemusteni jõudma ka Soome ja Eesti kaitseametkondade ühine töörühm, mille ülesandeks on kokku leppida jalaväesoomukite müük Eestile.
Soome armee XA-180 seeria soomukid Pasi peaksid jõudma elukutselistest koosneva Eesti Skautpataljoni relvastusse. Täielikult komplekteerituna ligi 720 profisõdurist koosnevale Skautpataljonile oleks hinnanguliselt vaja soetada ligikaudu 50 masinat.
Nõukogude päritolu soomukid BTR-80 antakse Mikko sõnul loodava jalaväebrigaadi teistele üksustele kasutamiseks igapäevases väljaõppes.