/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/09/161310t1h1e76.jpg)
Tervise Arengu Instituudi eksperdi sõnul ei ole Eestis toimivat narkoravi süsteemi ning korralikku noortenõustamist just rahapuuduse tõttu.
Tõhus narkoravi jääb raha taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi Eestis puudub õigusrikkujate ravilesuunamise süsteem, on see väljaarendamisel ning selle edukas käivitamine eeldab märkimisväärsete ressursside eraldamist riigi poolt,» rääkis Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova Postimees.ee'le.
«Toimiva abiteenuste ja ravilesuunamise süsteemi olemasolul saaks õigusrikkuja võtta endale ravikohustuse ning oleks võimalik kaaluda tema karistusest tingimisi vabastamist või karistuse liigi määramisel arvestada osalemisega raviprogrammis.»
Sõltuvusravi peaks kasutama alternatiivina vangistusele tema hinnangul siis, kui ravile suunatava isiku kuritegeliku käitumise tingivad sõltuvusprobleemid ehk narkootikumide tarbimine, mitte nende käitlemine.
Eestis on täna erineval määral mitmeid abiteenuseid narkomaanidele, kuid puudub terviklik uimastisõltlaste ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem.
Tuleb muuta keskkonda
«Peamine puudujääk on, et enamik uimastiabiteenuseid - süstlavahetus, nõustamine, ravi ja ka tugiteenused - keskendub füüsilisele ja psüühilisele sõltuvusele, mitte uimastitarvitaja sotsiaalse keskkonna muutmisele,» rääkis Kurbatova.
Selleks, et muuta olemasolevad abiteenused tõhusamaks, tuleb tema sõnul suunata senisest rohkem ressurssi sõltlastele suunatud sotsiaalhoolekande teenuste arendamisele - tugiteenused, eneseabigrupid, tööhõiveprogrammid, toetatud elamise võimaldamine, sotsiaalnõustamine ja õigusabi.
«Oluline on senisest suuremat tähelepanu pöörata alaealiste nõustamise ning ravile suunamise teenuste arendamisele.»
Tervise Arengu Instituut on nõus, et just alaealised narkootikumidega katsetajad ning vahelejääjad on sihtrühm, millele suunatud teenuste arendamisse riik peab panustama.
«Varakult sekkudes ning noortele asjakohast nõu ja abi pakkudes on võimalik saavutada, et narkootikumidega katsetajatest ei kasva sõltlased ja/või kurjategijad.»
Vastavalt narkomaania ennetamise riikliku strateegia tegevuskavale pidi tema sõnul noortenõustamisteenuste arendamine algama juba käesoleval aastal, kuid eelarvevähenduste tõttu lükkub see protsess järgmisesse aastasse.
Vaja hoopis lisaraha
«Teiste riikide kogemus on näidanud, et just majanduslikult keerulistel aegadel peab riik mitte vähendama, vaid suurendama eraldisi sotsiaalkaitse programmidele,» leidis ekspert.
«Olukorras, kus juba ligi kolmandik 15-16-aastastest noortest on elu jooksul kasutanud mingit narkootilist ainet, ei saa riik endale lubada kokkuhoidu ennetus- ja tugiprogrammide arvelt.»
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas. See vähendaks Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.
Sootaki sõnul võiks ühe esimese sammuna hakata määrama väiksemate narkokuritegude eest leebemaid karistusi - näiteks asendama narkootikumide enda tarbeks omaja kriminaalkurjategijaks tembeldamist narkoravile saatmisega. Viimane saaks tema väitel toimida aga siis, kui narkoravist ka tegelikult kasu on ehk süsteem on tõhus.
Samuti tuleks tema nägemuses karistada leebemalt just alaealisi narkosüüdlasi.
Sootaki sõnul tuleb aru saada, et näiteks rahumeelsete noorte kanepitarvitajate karm karistamine selliste väikeste eksimuste eest toob kaasa nende mõttetu ja varajase häbimärgistamise. Ühiskond tõrjub nii endast eemale inimesi, kellest oleks ühiskonnale tulevikus rohkem kasu, kui neid karistamise asemel kasvatada.