/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/11/07/91391t1hf077.jpg)
Tervise Arengu Instituudi uimastiseire keskuse teadur Katri Abel-Ollo soovitas enne kangete narkootikumide legaliseerimisest rääkimist kohtuda pika-ajalise narkomaaniga.
Ekspert: legaliseerija peaks enne nägema tõelist narkomaani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed, kes räägivad tugevate illegaalsete uimastite nagu amfetamiin ja heroiin legaliseerimisest, ei ole vist näinud ühtegi aastatepikkust narkomaani. Sellisel juhul nad ei sooviks sellist allakäigutreppi legaalseks muuta,» rääkis ta Postimees.ee'le.
«Narkootikumide puhul piisab teadmatusest ja juba esimene doos võib tappa. Lisaks ei tea narkootikumide puhul tavaliselt kunagi, mida tarvitad, sest Eestis liigub väga ebapuhas aine.»
«Oleks mõeldamatu kui me räägiksime amfetamiini, heroiini legaliseerimisest, sest
nende illegaalsete ainete kasutamise nii tervislikud kui sotsiaalsed
tagajärjed on ühiskonnale juba ammu väga valusalt teada.»
Tema sõnul on need tagajärjed näiteks nakkushaiguste massiline levik, kuritegevus, tervishoiukulude tõus ja noorte tööturult eemale jäämine.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmeil on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mürgistustustesse surnute keskmine vanus 26 eluaastat.
Abel-Orro nentis, et on riike, kus heroiini saab retseptiga osta apteegist, sest väga pikaajaliste või terviseprobleemidega tarbijate puhul ei kasutata seal asendusravimeid nagu metadoon ja Subutex, vaid tagatakse puhas heroiin.
«Kindlasti ei ole see laialtlevinud nähtus, vaid väga äärmuslik kahjude vähendamise meetod, ja selline meetod on väga kindlalt kontrollitud. Meie riik ei ole selliseks kontrollsüsteemiks ja teiste vastavate vajalike tugiteenuste loomiseks veel piisavalt võimekas.»
Abel-Orro sõnul piirdub tavaliselt arutelu rahva seas sageli ohutuks peetava kanepi legaliseerimise üle.
«Kuigi kanepitarvitamisega seotud terviseriskide teema on leidnud palju vastukaja, võib pikaajaliste uuringute tulemuste põhjal kokkuvõtvalt siiski öelda, et kanepitarvitamine kujutab endast ohtu tarvitaja vaimsele tervisele,» rääkis ta.
«Samuti on tõendust leidnud, et kanepist on võimalik jääda sõltuvusse ja kanepitarvitamine tekitab sotsiaalseid probleeme ning seadusega vastuollu minekut.»
Kanepitarvitamise legaliseerimine tähendaks tema sõnul kindlasti suuremat tähelepanu ja finantside tagamist noorte psühhiaatriateenusele, rääkimata sotsiaaltoetussüsteemile langevast suuremast koormusest.
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas. See vähendaks Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.
Teaduskirjandusele tuginedes on kanepi sotsiaalsed ja terviseriskid:
* Erinevad epidemioloogilised uuringud maailmas näitavad, et üldelanikkonnast on vahemikus 1-7 protsenti (vanuselised erinevused) sõltuvuses kanepist. Kanepisõltuvuse all on silmas peetud võimetust kontrollida oma tarvitamist ja tolerantsi tekkimist kanepi suhtes.
* On leitud, et kanepitarvitamine nooremas eas toob kaasa vaimse tervise probleemid, hilisema kehvema õppeedukuse (koolist väljalangemine, madalama sissetuleku ning toimetuleku ja vähese üleüldise eluga rahulolu.
* Sagedane kanepitarbimine teismeliste tüdrukute juures prognoosib nende hilisemat depressiooni ja ärevushäireid. Igapäevast tarvitajatel on see risk suurem.
* Kanep on riskifaktor nii psühhoosidele kui psühhoosi sümptomite kujunemisele ning see on seotud ka teiste psühhiaatriliste haigustega.