Riigi stipendiumid aitasid välismaale sadakond üliõpilast

Mullu esimest aastat riigi makstud Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumid aitasid raja taha tudeerima eelkõige nn pehmete erialade üliõpilasi, ehkki riik on eelisarendatavaks kuulutanud tehnoloogiaerialad.

Pooled stipendiumid kraadiõppuritele mõeldud fondist läksid Tartu Ülikooli (TÜ) tudengitele, kellelt tuli ka kõige rohkem taotlusi. TÜ taotlusi rahuldati ka enim, tervelt 66. Tallinna Tehnikaülikooli tudengid said 22 stipendiumi.

Nagu iseloomustas Kristjan Jaagu stipendiume jagava ekspertkomisjoni liige, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru, on agaramad taotluste kirjutajad pehmete erialade, näiteks sotsiaalteaduste, ajaloo ja filosoofia esindajad.

Kandidaatide nappus

«Mõnedel erialadel,» jätkas Aru, «mis on seotud tehnika ja tootmisega, kus oleme näinud probleeme kvaliteedis ja kus me oleme pikas perspektiivis näinud ka koolitustellimuse suurendamise vajadust, on väga vähe taotlusi.»

Kristjan Jaagu stipendiumid olid mullu mõeldud kuni 21-päevasteks või kuni viie kuu pikkusteks välislähetusteks. Stipendiumi suurus sõltub sihtriigist, aga ka seal veedetud päevade arvust. Enim eelistatud sihtriigid on Soome, Saksamaa ja Suurbritannia.

Tänavu tuleb juurde veel üks stipendiumikategooria, mis on ette nähtud doktorantide aastase lähetuse kulude katmiseks.

Põhjus on aga mullu ilmnenud probleemis - riik soovis koolitustellimuse raames saata välisülikoolidesse 15 doktoranti, neist kaheksa tehnikaülikoolist, pannes õppima minejaile kohustuse kraadi kaitsmise järel naastes mõnes kodumaa ülikoolis õppejõu ametisse kandideerida.

Ilmnes, et välismaal täies mahus doktorikraadi omandamiseks mõeldud stipendiumitele ei leidu kandidaate. Neid nappis kõigis valdkondades.

Esiteks, nagu Aru nentis, on tehnikavaldkondade inimesed Eestis lõpetamise järel hästi tasutud tööl ega soovi kohast loobuda, kartes kontaktide kaotust ja halba mõju karjääriplaanidele, ehkki välisülikooli kraad peaks edasijõudmisvõimalusi sootuks parandama.

Teise äraütlemiste põhjusena tõi Tallinna Tehnikaülikooli õppeosakonna juhataja Maiki Udam välja, et doktorandid on enamasti juba pereinimesed ega pea mõeldavaks kolmeks-neljaks aastaks eemale sõitmist.

Kui läinud aastal oli Kristjan Jaagu stipendiume välislähetusteks jagada 2,6 miljoni krooni eest, siis tänavu loodab stipendiumide jagamist koordineeriva SA Archimedes kõrghariduse alaste programmide juhataja Katrin Kiisler eelarve vähemalt kahekordistamist.

Heli Aru nimetas, et üliõpilaste nn mobiilsustoetuseks eraldas riik tänavu 30 miljonit, millest Kristjan Jaagu fondi tulev summa on veel otsustamata.

«Tõsine kava on ka koolitustellimusega doktorante rohkem välja saata,» ütles Aru. «Senine arv oli 15, on räägitud vajadusest ja võimalusest seda arvu kahekordistada.»

Vajalik välismaalkäik

Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Kadri Simm, kes Kristjan Jaagu stipendiumi toel käis Saksamaa Konstanzi ülikooli raamatukogus kirjandust lugemas, hindas sellise riikliku fondi tuge üliõpilastele väga vajalikuks, ehkki välislähetusteks raha leida võib muudestki kodu- ja välismaistest fondidest. Ent nende otsimine on aeganõudev ja taotlemine suuresti õnne asi.

Samas peab Simm vähemalt osa aja välisülikoolides veetmist Eesti tudengite puhul vajalikuks. «Eesti kontekstis on see väga oluline, eriti mis puutub kraadiõppesse,» tunnistas ta.

«Mõne teema eksperte-professoreid on meil paar-kolm ja kolmekümnest erialaajakirjast siinseis raamatukogudes saada vahel kolm,» tõdes Simm. «Napib nii kirjandust kui juhendajaid.»