/nginx/o/2009/07/07/203430t1hda7a.jpg)
Vastuseks dirigent Neeme Järvi väljaütlemistele meedias, et Eesti venekeelset meediat pole vaja, ütles professor Marju Lauristin, et vähemusi tuleb kaitsta.
Lauristini vastus Järvile: Eesti venelased vajavad emakeelset infokanalit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dirigent Neeme Järvi võttis vene keele ja venekeelse Eesti meedia teemal sõna nii Eesti Päevalehele 30. juunil antud eksklusiivintervjuus kui «Aktuaalse Kaamera» uudistes möödunud reedel.
«Teate, ei saa olla rumalamat asja, kui hakata Eestis välja andma venekeelset Postimeest, sest venelased ei saavat eesti keelest aru!,» ütles Järvi Päevalehes Kärt Anveltile.
«Aktuaalsele Kaamerale» märkis dirigent, et eesti keel on fenomen, kuid omaette fenomen on ka see, et eestlased ei suuda selgitada, miks Eestis ei räägita vaid eesti keelt.
Venekeelne Postimehe võrguväljaanne palus kommentaari Tartu Ülikooli professorilt Marju Lauristinilt.
«Arvan, et väga austatud hr Järvil on nende probleemide hindamisel minust erinev lähtekoht, kuna olen väga pikka aega spetsiaalselt tegelenud venekeelse elanikkonna lõimumist puudutavate uuringutega,» ütles Lauristin.
Tema sõnul näitavad kõik uuringud, et nii eesti- kui venekeelne elanikkond on kindel venekeelse raadio- ja telekanali vajalikkuses. Lauristin märkis, et venekeelse Eesti meedia olemasolu on tähtis, et eesti keelt halvasti või üldse mitte oskavad inimesed saaksid ammendavat Eestist, mitte Moskvast pärinevat infot.
Samuti peab venekeelsel elanikkonnal professori sõnul olema võimalus oma emakeeles kaasa rääkida Eestit puudutavates probleemides. «Seda nõuab ka Euroopa Nõukogu vähemuste kaitse raamkonventsioon, millega Eesti on ühinenud,» lisas ta.
Lauristini arvates on venekeelsel lugejal hoolimata Vesti Dnja ja Molodjozh Estonii sulgemisest piisavalt huvi ka trükisõna vastu, mida näitavad Põhjarannik ja venekeelne Postimees.
Andes hinnangut Eesti venekeelse meedia seisule ütles Lauristin, et kõige parem on olukorda raadios, sest Raadio 4 on laialt kuulatav ja usaldatav kanal. «Mulle meeldib ka ETV2 raames julgelt alustatud venekeelne arutlussaade «Vandekohus», samuti väga heal tasemel kultuurisaated. Pean väga vajalikuks ETV2 programmis ka selliste poliitikasaadete nagu «Foorum» kordamist venekeelsete subtiitritega,» lisas ta.
«Igatahes peaks ajalehtedega uuesti katsetama , nüüd juba tõsisemalt tegeldes ka auditooriumi tundmaõppimisega ja ajakirjandusliku kvaliteedi tõstmisega,» ütles Lauristin. Ta pakkus välja, et ehk võiks ka Eesti Päevalehel olla venekeelne väljaanne.