:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2009/07/06/203283t1h57d0.jpg)
Majanduslik surutis ühes interneti pealetungiga on vähendanud kõigi üle-eestiliste päevalehtede loetavust, kuid Postimehe kaotused on ses vallas konkurentide omadest väiksemad.
Postimees kasvatab edumaad ka raskel ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui möödunud aasta teises kvartalis luges Postimehe ühe päeva kõiki lehenumbreid keskmiselt 227 000 inimest, siis äsja lõppenud teises kvartalis oli see arv turu-uuringute firma TNS Emori andmeil 222 000. See teeb aastaseks vähenemiseks 2,2 protsenti.
Üldloetavate kvaliteetlehtede turul on Postimehe pearivaali Eesti Päevalehe loetavus samal ajal vähenenud 3,2 protsenti ehk 124 000-lt 120 000-le.
Lugejate arvult Postimehe senine suurim konkurent, Eesti juhtiv tabloid Õhtuleht, on võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga kaotanud loetavusest kümnendiku (täpsemalt 10,6 protsenti).
Liialdatud hukujutud
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor, sõltumatu meediaanalüütik Toomas Leito ei soostunud Õhtulehe suurt kaotust võrreldes kahe rivaaliga ülehindama, sest kõigi kolme päevalehe trükiarv on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud enam-vähem võrdselt.
Eesti Päevalehe tiraaž on alates mullu juunist vähenenud 5800, Postimehel 5700 ja Õhtulehel 4700 võrra.
Ent Postimehe peadirektori Erik Roose käsutuses olevad andmed alates 2005. aasta algusest näitavad, et vähemasti Postimehe loetavuse vähenemine ei ole sugugi kivina kukkunud. Tänavu esimeses kvartalis oli lehe loetavus koguni suurem kui esimeses kvartalis neli aastat tagasi, vastavalt 236 000 ja 231 000 lugejat.
«Väide, et ajakirjandus on hukas, on ühesilmse inimese kiikrisse vaatamine, kusjuures vale silmaga,» lausus Roose. Näiteks mullu neljandas kvartalis tegi Postimehe loetavus olulise tõusu (16 000 võrra), nagu tegi ka Eesti Päevaleht tänavu esimeses kvartalis (10 000).
Roose paneb lehtede viimaste kuude loetavuse kahanemise pigem üldise majanduskeskkonna halvenemise kui toimetuste väidetavalt vähenenud kirjaoskuse või inimeste väidetavalt kadunud lugemisoskuse arvele.
«Kui keegi [vastupidist] väidab,» lisas Roose, «on tegemist kas vähese informeeritusega või väga kummalise motiveeritusega.»
Kõige rohkem on üle-eestiliste päevalehtede seas Emori andmetel loetavust kaotanud majandusleht Äripäev, mille ühe päeva kõiki lehenumbreid luges eelmises kvartalis keskmiselt 71 000 inimest ehk 24 000 vähem kui mullu samal ajal. Äripäeva loetavuse aastane vähenemine on seega ligi veerandi.
Suurte nädalalehtede konkurentsis on loetavust kaotanud enim Eesti Ekspress, 136 000-lt 120 000-le ehk 11,8 protsenti. Ekspress jääb nüüd loetavuselt maha ka Postimehe laupäevasest lisast Arter, millel on Emori andmeil 126 000 lugejat.
Maaleht võidab lugejaid
Lugejaid on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga juurde võitnud Maaleht, mida varem vaatas 113 000, nüüd aga 127 000 silmapaari. See teeb loetavuse suurenemiseks koguni 12,4 protsenti.
Leito sõnul on Ekspressi langust keeruline seletada, ent oma roll võivat ses olla hinnal, mis on kerkinud 20 krooni alla, ja ehk ka mõneti elitaarsel sisul. Maalehe kohta märkis ta: «Ilmselt pole maaelu hull ühtigi ja leht on hea, ühtlaselt sisukas.»
Erik Roose lausus, et lehelugejate arvu mõõtes oleks mõistlikum arvestada nii paberlehe kui ka veebilehe lugejaskonda koos, nagu seda teevad Skandinaavia ja mitmed Aasia riigid. Neid näitajaid liites ilmneb, et enamiku riikide edukad lehed on oma lugejaskonda viimasel ajal hoopis suurendanud.
Ka Postimehe lugejate arv pole eales olnud nii suur kui praegu paberlehel ja veebil kokku - 348 000. Emori andmeil loeb Postimeest ainult paberil 158 000 ja ainult veebis 112 000 inimest, lisaks loeb 78 000 inimest Postimeest nii internetis kui ka paberil.