Juri Lotmani raamatu «Aleksander Sergejevitsh Pushkin. Kirjaniku elulugu» ilmumise hetkeks 1981. aasta jõuludeks olin just kirjutanud Keele ja Kirjanduse jaoks artikli Lotmani 60. sünnipäevaks pealkirjaga «Lotmani fenomen».
Kommentaar: Aleksander Pushkin väärib Juri Lotmanit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pushkin läbi Lotmani
Võttes selle repliigi jaoks välja tollal kingiks saadud raamatu, leidsin selle pühendusest allkirjale eelnevad sõnad: « parimate uusaastasoovidega «fenomenilt».»
See fenomen tõi mulle meelde Lotmanit ehk kõige paremini tundnud ja teda ehk kõige enam mõjutanud inimese Ann Maltsi mõtte Lotmani kirjutatud juubeliartiklite ja nekroloogide olulisusest tema mõistmisel.
Juri Lotmani tundmaõppimiseks on tõesti üks lihtne viis - leida tema pärandist kõik inimese isiksusse puutuv ja jõuda selle kaudu selguseni, et Lotmani ajaloolisi ja üldteoreetilisi ning semiootilisi töid seob huvi inimese vastu.
Nagu kultuur algab argikäitumisest, nii algab kirjandus loojast. Kuid elulugu ei ole mitte lähtepunkt, vaid sihtpunkt.
Ühes eluloos kaks lugu
Teadlasel tekib konkreetse uurimistöö käigus mitmeid erinevaid kujutlusi sama inimese eluloost.
Neid inimese erinevaid elusid on erakordselt raske terviklikuks ja usutavaks elulooks sulandada.
Seetõttu on loomulik, et Pushkini elulugu sündis küpse pushkinisti sulest.
Lotman oli oma viljaka uurimistööga ära teeninud õiguse kirjutada Pushkini elulugu, nagu Pushkin oli ära teeninud õiguse biograafile.
Ja raamat sisaldab muidugi mõlema elulugu.