Sisseastujad mõtlevad üha enam tulevasele palgale

Üha enam noori ei mõtle õpingute jätkamiseks kooli valides ainult eriala meeldivusele, vaid järjest rohkem süvenetakse ka töökoha ja hea palga saamise eeldustesse.

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht kinnitas, et järjest rohkem noori, kes küsivad tehnikaülikoolis õppimise kohta, uurivad ka töökoha- ja palgašansse. Eriti käib see vaesematest maapiirkondadest pärit noorte kohta.

Carol Merzin Tallinna Tehnikaülikooli karjääriteenistusest nimetas, et suure palga saamise tõenäosus paistab 2001. aastal lõpetanute uuringu järgi (mis on seni värskeim) parim olevat infotehnoloogia, ehituse ja majanduse valdkonnas.
Kõigist vastanud lõpetanuist 82 protsenti teenis üle kuue tuhande krooni kuus, riigi keskmine palk oli uuringu tegemise ajal 5800 krooni. Pooltel oli palk üle 9000 krooni ja veerandil üle 13 500 krooni.

Muidugi, nentis Merzin, ei saa tehnikaülikool ega ükski teine õppeasutus ühelegi sisseastujale head palka lubada. See sõltub ikka õppurist endast, tema võimetest, suhetest ja suutlikkusest juba õpingute ajal tööl käia.
Kolmveerand tehnikaülikooli vilistlastest töötas juba õpingute ajal, seejuures kolmandik neist tippspetsialistina. Sealt ka kõrged lõpetamisjärgsed palgad. Seevastu eksmatrikuleeritutest ei käinud õpingute ajal tööl pooled.
Tartu Ülikooli karjääriteenistus on uurinud ka 2002. aasta lõpetanuid ja sellest nähtub, et riigi keskmisest palgast suurema töötasu saajate osa on Tartu Ülikooli värskete vilistlaste hulgas väiksem kui tehnikaülikoolis.
Küsitluse tegemise ajal teenisid keskmist palka umbes pooled vastanutest. Erinevust mõjutab siiski ka asjaolu, et tartlased uurisid vilistlasi kuus kuud ja tallinlased kuni 12 kuud pärast lõpetamist.

Võluv isiksus

Üks tähelepanek, mida Merzin on oma Tartu kolleegidega suheldes teinud, ütleb, et Tartu Ülikooli lõpetanute puhul loevad palgalesaamisel enam isikuomadused, tehnikaülikooli vilistlaste puhul aga erialased teadmised.
«Ole ükskõik kui võluv isiksus, elektriseadmetega läbi saada või tugevaid sildu ehitada särav naeratus üksi ei aita,» sõnas Merzin.

Suur probleem, mis töökoha ja seeläbi ka hea palga saamist takistab, on kesisevõitu emakeeleoskus. Tippspetsialisti, kes teeb elementaarseid õigekirjavigu ja ei suuda ennast väljendada, ei taha keegi. Merzini meelest on selles süüdi kõrgkoolide eksamikorraldus, kus üha enam kasutatakse teadmiste kontrollimiseks teste ja üha vähem on suulisi eksameid.
Tartu Ülikooli mulluste lõpetanute uuring näitas, et kõige kesisemad palgavõimalused on kehakultuurlastel, kellest ühegi palk lõpetamisjärgsel sügisel polnud üle 7000 krooni. Suurem lootus kõrgemale palgale on näiteks noortel juristidel, kellest 88 protsenti teenis vähemalt 7000 krooni kuus ja viiendik üle kümne tuhande.

Akadeemia ei taga rikkust

Ehkki kõrgharitud noortel on tõenäosus kõrget palka saada üldiselt suurem kui kutseharidusega noortel, ei ole see absoluutne reegel.

Tartu Ülikooli uuringu kohaselt jäi 36 protsendil lõpetanuist palk alla 4500 krooni, mille seljatavad paljude värske kutseharidusega noorte palgad. Kuigi nigelaid palku pakutakse muidugi ka kutsekooli lõpetanuile.

Tartu Kutsehariduskeskuse kvaliteedijuht Eda Anton ütles, et äsja kaante vahele saanud uuringu järgi pole 32 tänavukevadist lõpetajat tööle saanud seepärast, et nad ei ole palgaga rahul. Neid on nii ehituserialal, elektrikute kui näiteks pagarite hulgas.
Ehkki Tartu Kutsehariduskeskus ei küsinud lõpetanuilt nende palgataseme kohta, on ettevõtete kaudu üht-teist võimalik teada saada. Näiteks õmbluseriala lõpetanuid ootavad ettevõtted pikisilmi, kuid tervelt kaheksa kevadel diplomi saanud õmblejat on töökohast loobunud, sest paari tuhande kroonine palk ei rahuldanud neid.

Tarkoni personalijuht Mati Timmermann mainis Eestis nagu Põhjamaadeski kehtivat reeglit, et oskustööliste palgad mööblitööstustes jäävad pisut alla riigi keskmise. Metallialal on tase jälle pisut üle keskmise.
«Eesti turg on metalliala inimeste poolest hõre ja kõik ettevõtted otsivad häid metallitöölisi taga,» sõnas Timmermann.
Ta kinnitas, et värskelt koolist tulnuile Tarkon riigi keskmist palka ei maksa, palgatase jääb 5000 krooni kanti, ent see võib paari aastaga kahekordistuda.

Vaid natuke üle 5000 krooni ulatuvad paraku näiteks ka noorte kõrgharitud pedagoogide palgad täiskoormusel töötades, tulgu nad Tartust kuue sambaga majast või Tallinnast Kadrioru servast.

Koolilõpetajate palk ja tööhõive

• Tallinna Tehnikaülikooli 2001. aasta vilistlastest tegi 6–12 kuud pärast lõpetamist erialast tööd 50 ja osaliselt erialast tööd 41 protsenti.
Viie protsendi lõpetanute palgatase oli üle 20 250 krooni,  49 protsendil üle 9000 ja 28 protsendil üle 6000 krooni.
Alla 4000 krooni teenis kuus protsenti värsketest vilistlastest.

• Tartu Ülikooli  mullustest vilistlastest 91 protsenti töötas või õppis sügisese karjääriuuringu läbiviimise ajal.
36 protsendi küsitletute palgatase jäi vahemikku 4501–7000 krooni. Sama suurel osal alla selle.
Ülejäänuil oli palk kõrgem, küündides mõnel juhul üle 24 000 krooni.

• Tartu Kutsehariduskeskuse kevadistest lõpetanutest 78 protsenti töötas või õppis edasi. Kevadiste lõpetanute palgataseme kohta pole andmeid.

• Tallinna Pedagoogikaülikooli 2001. aasta lõpetanuist tegi karjääriuuringu ajal erialast tööd või õppis magistrantuuris 62 protsenti.
Ülikool pole uurinud lõpetanute palgataset, aga suur osa vilistlastest asub tööle õpetajana. Nooremõpetaja palgamäär täiskohaga töötades on 5350 krooni ja aasta pärast tööle asumist 5710 krooni.
Allikas: koolid