Ministeerium ja haigekassa vaidlevad Põlva ja Rapla haiglate üle

Haiglavõrgu arengukava kohaselt peaks 1. jaanuarist lõppema Põlva ja Rapla haiglas plaaniliste sünnituste vastuvõtmine. Foto: Priit Simson

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tahab haigekassa ja rahandusministeeriumi vastuseisust hoolimata muuta haiglavõrgu arengukava ning mitte vähendada Põlva ja Rapla haiglate praegust töökoormust.

Kuus aastat tagasi heaks kiidetud arengukava kohaselt peaksid mõlemad haiglad 1. jaanuarist muutuma kohalikeks haiglateks, mis tähendab mitmete raviteenuste lõpetamist haiglates ja raha eraldamise vähendamist nendele.

Uuenduse tulemusel ei võtaks haiglad vastu enam sünnitusi, mida näiteks Põlva haiglas toimus mullu 210 ning Rapla maakonnahaiglas 365. Kohalikeks haiglateks muutumise tulemusel väheneks haiglates lisaks plaanilisele sünnitusabi kaotamisele ka kirurgiliste teenuste maht ning ühtekokku jääks neis vastu võtmata umbes 1200 ravijuhtumit, mis läheksid üle piirkondlikele haiglatele ehk suurtematele haiglatele.

Määruse eelnõu on varem kooskõlastatud Eesti Arstide Liidu poolt, kes peab väga oluliseks mitte halvendada Põlva ja Rapla maakonna elanikele eriarstiabi kättesaadavust, märkis ministeerium.

Samas on eelnõule varem vastu olnud rahandusministeerium ja haigekassa. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud määruse eelnõud põhjendusega, et nimetatud muudatuse tegemiseks välja toodud põhjendused - piirkondlike haiglate infrastruktuuri väljaehitamine ning haiglate puuduv valmisolek määruses sätestatu rakendamiseks, ei ole piisavad pikaaegselt plaanitud haiglate staatuse ülemineku aja teistkordseks pikendamiseks.

Haigekassa on eelnõu vastu olnud põhjendusega, et antud muudatus ei ole kooskõlas haiglavõrgu arengukavas püstitatud eesmärkidega - 1) sünnitusabi osutamine peab lõppema haiglates, kus aastas toimub alla 500 sünnituse, 2) aktiivravi haiglate arvu vähendatakse 13-ni, 3) statsionaarne eriarstiabi peab olema kättesaadav 70 km (1 tunni sõiduaja) kaugusel, 4) Eesti jaotatakse 4 piirkonnaks, milles igaühes on üks keskhaigla, 5) haiglad, milles kaob nn teise astme aktiivravi, muudetakse tervisekeskusteks, kus osutatakse üldarstiabi, ambulatoorset eriarstiabi ja hooldusravi.

«Oleme siiski arvamusel, et Põlva ja Rapla haiglatele kohaliku haigla staatuse kehtestamine ei ole hetkel peamiseks võtmeks haiglavõrgu eesmärkide saavutamiseks,» märkis ministeerium eelnõu seletuskirjas. «Haiglavõrgu arengukava koostati aastani 2015 ning eesmärgiks oli optimeerida haiglate ressursikasutust, tagades seeläbi kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavus ja haiglate tegevuse jätkusuutlikus.»

Ministeeriumi hinnangul pole kahe haigla staatuse muutmine ei ole kunagi olnud eraldi eesmärgiks, vaid pigem üheks võimalikuks meetmeks suuremate eesmärkide saavutamisel. Sünnitusabi kriteeriumi rakendamine näiteks puudutaks ministeeriumi andmetel märksa rohkemaid haiglaid, ka on haiglate arvu osas seisukohad muutunud.

Sotsiaalministeerium leiab, et kuna kehtiva haiglavõrgu arengukava alusdokumendid koostati aastatel 2000 - 2001, tuleb hiljemalt 2015. aastaks haiglavõrgu korraldus täismahus uuesti üle vaadata ning uued suunad kokku leppida kõiki aset leidnud ja prognoositavaid trende arvesse võttes.

Sotsiaalminister saatis eelnõu eelmisel nädalal uuesti rahandusministeeriumile ja haigekassale hindamiseks ning tahab selle seejärel valitsusse tuua.