/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
Tartu kalmistud on peaaegu viimaste kohtadeni kasutusele võetud. Näiteks Raadil on selliseid platse, mida võiks kohe matmiseks anda, linna asutuse Kalmistu juhataja Aime Pärna andmeil ainult kümmekond.
Kalmistukitsikust leevendavad Tuigo ja tuhastus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linna piiresse jäävatel kalmistutel on vaba kohta eelkõige vaid neile, kellel on pereplats.
Lisaks sellele on Raadil ruumi ka Vana-Jaani kalmistul, kus leiavad oma viimse puhkepaiga akadeemilise pere liikmed ja kultuuritegelased. «Kui anda sinna platse kõikidele vabalt, siis oleks Vana-Jaani kohe täis,» ütles Aime Pärna.
Tuigo ja Rahumäe
Tartu linna asutuse Kalmistu hallata on lisaks linna piirides olevatele surnuaedadele ka Haaslava vallas paiknev Tuigo metsakalmistu. Seal on matmisteks vaba maad hektarite viisi.
Rohkemat matmist sinna takistab kehv bussiühendus. Tartu kesklinnast tuleb Tuigole 18 kilomeetrit. Praegu saab metsakalmistule sõita Roiu bussiga, millest tuleb Haaslava peatuses maha minna ja 3 kilomeetrit metsa mööda kõndida.
«Tuigole võtavad platsi ikkagi need, kellel on oma auto,» rääkis Pärna.
Samas kiitis Kalmistu juhataja männimetsa rajatud metsakalmistu looduslikke väärtusi. «Tuigol on niisama hea jalutada,» ütles ta. «Ühel aastal oli seal augustis surnuaiapüha. Rohelised mättad, nende peal pohlad - nagu muinasjutt.»
Linna piires paiknevate kalmistute ruumikitsikust leevendab üha enam populaarsust koguv tuhastamine, õigemini sellele järgnevad urnimatused. Mullu oli neid 340 ja näiteks 1998. aastal 130.
1997. aastal pühitseti Rahumäe kalmistul sisse krematoorium. Sealsele surnuaiale projekteeris Sulev Nurme urnimatuste platsi, kus Pärna andmetel jätkub vaba ruumi veel vaid järgmise aasta lõpuni.
Sõjaväe kalmistul
«Mõtlesime, et mida teha siis, kui Rahumäe urnimatuste plats saab täis,» rääkis Pärna. Lahenduse andis endine sõjaväekalmistu Raadi kalmistu serval, kuhu ei tohi lähedal asuvate elamute kaevude tõttu kirstumatuseid teha, aga urnimatuseid küll.
«Sõjaväe kalmistu kasutuselevõtul ei pea leinajad urni viima tingimata Tuigole, kuhu võiks teha rohkem kirstumatuseid,» ütles Pärna. «Ja kui kellegi hauaplats Raadil on täis, miks ei võiks ta võtta platsi sama kalmistu urniväljakule.»
Kavandatav urnimatuste ala looks Sõjaväe kalmistule ühtlasi parema (hea)korra.
«Praegu käivad seal rohkem joodikud ja koerapissitajad,» rääkis Kalmistu juhataja. «Ja meil oleks lihtsam hooldada, kui oleks korralik planeering.»
Pärna arvates sobiks urnimatuste ala Sõjaväe kalmistu sellesse ossa, kus praegu paikneb taastatud Vabadussammas.
«See jääks keskele ja kahele poole tuleksid urnimatuste kohad,» rääkis Pärna. «Kui me just järgmisel aastal sinna matta ei saa, siis ülejärgmisel kindlasti.»
Möödunud nädalal saatis linnavalitsus volikokku tulevase aasta eelarve projekti, kus on muu hulgas ette nähtud 117 000 krooni urnimatuste platsi projekteerimiseks Sõjaväe kalmistule.
Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastusteenistuse juhataja Andres Pool jagas Kalmistu juhataja seisukohta, et urnimatuseid on seal mingis osas võimalik teha juba 2005. aastal.
Samas on Pool kindel, et kahehektarilise ala maastikuarhitektuurilisel projekteerimisel tuleb lahendada mitmeid segadusi. Sealjuures tuleb arvestada ka muinsus- ja looduskaitsjatega.