Otseselt tööst põhjustatud stress vaevab Eestis umbes kolmandikku töötajatest ning juhid soovivad tihtipeale stressis inimestest vabaneda, kuigi nende õpetamine stressiga toime tulema võtaks vaid pool päeva aega.
Eesti firmajuhid stressis töötajatega ei tegele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Halb töökorraldus, nipsakad ülemused, kliendid, kes meid painavad ja tahavad asju, mida neile anda ei ole,» loetles Tallinnas Tööfoorumil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann põhjuseid, millest kolmandikul eestlastest tööstress on tekkinud.
Ka läbipõlemine on Teichmanni sõnul üks stressi liike, kuid väga spetsiifiline, sest see tekib ülearusest suhtlemisest ja ainult teatud ametite puhul. Nendeks on näiteks klienditeenindajad, arstid, õpetajad, juhid ja kõik teised, kelle töö sisuks on suuresti suhtlemine.
Kaks võimalust
Stressis töötaja puhul tekib kaks võimalikku käitumist, mis on firmale igal juhul kahjulikumad ja kulukamad kui stressi põhjustega tegelemine. Esiteks hakkab töötaja leidma põhjusi, miks töölt varem ära minna, peab pikemaid lõunapause ega taha tööd teha. Teiseks võib ta küll töö juures istuda, kuid tegelikult eriti midagi ei tee või teeb ainult minimaalselt vajaliku.
«Kui inimese ja töö vahel on vilets sobivus, siis üldjuhul öeldakse, et see inimene ise on süüdi ja firma tegi vale otsuse personali valikul,» rääkis Teichmann. «Laseme lahti, aga teine võimalus oleks õpetada talle töövõtteid, mis vähem stressivad.»
Peale koolituse on tihti kasu ka töökeskkonna muutmisest ja meeldivamaks tegemisest. «Uuringud näitavad paradoksaalset tendentsi, töötajad on suhteliselt rahul töö sisuga, aga rahulolematud töökorraldusega. Samamoodi on juhtidega,» rääkis Teichmann. «Aga töökorralduse tegemine ongi ju juhi töö, mis sisuliselt talle nii hirmsasti meeldib. Miks ta siis ei tee seda.»
Oluline on keskkond
Teichmann lisas, et senisest enam tuleks hakata vaatama ka töö juures valitsevale keskkonnale, alates sellest, milline on müratase, kuni selleni, mis värvi on seinad, uksed-aknad ning tehnika, millega inimesed töötama peavad.
Psühholoogi sõnul ei peaks kaasajal enam tegelema töö- ja pereelu ühitamisega näiteks firma suvepäevadel, vaid töötajad saavad ka ise oma eraelu korraldamisega hästi hakkama, kui neile selleks aega anda. Mida vähem jääb töötajal mahti tegeleda meeldivate ja «oma» asjadega, seda suuremas stressis ta on.
Samas ei ole stress Eestis eraldi diagnoositav haigus ning inimest ei saa stressi põhjendusega näiteks koju saata.
Kõige suurema stressinäiduga ametid
Minöör 8,3
Politseinik 7,7
Ehitaja 7,5
Ajakirjanik 7,5
Piloot 7,5
Vangivalvur 7,5
Reklaamiagent 7,3
Hambaarst 7,3
Näitleja 7,2
Poliitik 7
Arst 6,8
Allikas: Mare Teichmann