Ajal mil Sõpruse kino on teatanud tegevuse lõpetamisest ja Kosmose kohal seisab küsimärk, näib uskumatu, et kusagil avab uksed täiesti uus koht, mille üheks väljundiks on ka kino. Aga tõsi ta on - asukohaks Mustamäel tegutsev Sütiste Maja ja stardipauguks veebruar.
Tallinn kavatseb tuleval aastal hakata Mustamäel kino näitama
Sütiste tee 21 asuva tehnikaülikooli hoone 355-kohalises saalis, mis saab seks puhuks nüüdisaegse sisustuse alates mugavatest toolidest ja lõpetades Dolby Digital surround-heliga, hakatakse kino näitama õhtuti ja nädalavahetustel.
«Tegemist on polüfunktsionaalse keskusega,» kinnitas TTÜ Sütiste Maja tegevdirektor Jüri Tallinn. Äriplaani järgi tähendab see seda, et saal on kasutuses ööpäev läbi: päeviti koolitus- ja konverentsikeskusena, õhtuti kino- ja kontserdikohana, öösiti salvestusstuudiona.
«Ainult kinona ei tasu asi end ära, muud tegevusalad aitavad riske maandada.»
Väärikas repertuaar
Jüri Tallinn ei ole kino valdkonnas algaja. Ta on populaarsete muusikafilmide autor, juhtinud 1990ndatel Tallinnfilmi ja Eesti Filmi Sihtasutust. Ka kinonäitamisega katsetama tõukas teda vana armastus.
«Inimestel on huvi kino vastu alati olemas olnud, see on lihtsalt ajutiselt kustunud - nüüd tuleb see uuesti ellu äratada,» ütles Tallinn.
Sütiste Maja kino perspektiivi näeb ta väärikas repertuaaris ja klubilisemas vormis, vaikselt peab ta plaani taastada legendaarne tehnikaülikooli filmiklubi. «Kindel on see, et popkorni siia ei tule. Siinsed filmid peaksid eeldama seda, et riided antakse enne seansi algust hoiule.»
Ehkki Tallinn loodab, et hea film huvitab kõiki linlasi, näeb ta kino peamise sihtgrupina siiski mustamäelasi. «Inimene ei hakka ju õhtul tagasi kesklinna sõitma, et kinno minna, kui tal on see võimalus ka Mustamäel olemas.»
Nädalavahetustel hakkab Sütiste Maja näitama filme lastele, kõige väiksematele vaatajatele on plaanis käivitada spetsiaalne sari «Minu esimene film», kus hakkavad jooksma Eesti ja välismaa multikad.
Erilise fookuse alla võetakse eesti film, ja mitte ainult mängufilm. «Tahame näidata ka dokumentaalfilme, millest osa pärast esilinastust kusagile «ära kaob»,» ütles Tallinn.
Toetust ei küsi
Euroopa filmide näitamiseks on Tallinnal kavas teha koostööd kõigi Eesti levitajatega, samuti erinevate riikide filmiorganisatsioonidega. «See, et Euroopa filme on raske kätte saada, on müüt,» kinnitas ta.
«Me ei kavatse hakata filmi ametlikuks levitajaks ja osta õigusi Baltikumi turu jaoks. Näitame filmi ainult oma saalis, klubilise tegevuse raames - selline litsents ei tohiks väga kallis olla.»
Saali renoveerimine ja sisustamine maksab kokku 10 miljonit krooni, laenu andis Ühispank. Tasuvusarvestus on tehtud kaheksa aasta peale. Ehkki tegemist on ositi ka kultuurikeskusega, ei kavatse Tallinn linnalt või riigilt raha küsida. «Toetuse pääle ei saa elus midagi rajada...»
Uues saalis on filmide näitamiseks olemas digitaalprojektor, plaanis on muretseda ka kinoprojektor. «Püüame ära kasutada digitaalsete süsteemide kõik võimalused - need on üsna võimsad,» kinnitas Tallinn. Piletihinnaks on planeeritud keskmiselt 50 krooni.