Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembri algusest on kõigis Neste tanklates Elioni ehitatud traadita interneti (WiFi) leviala, millega Eesti sai hoobilt juurde 29 avalikku juhtmeta võrgu leviala.
Neste Eesti ASi peadirektori Indrek Kaju sõnul on traadita interneti kasutamise võimalus Neste A24 jaamades lisaväärtuseks kõigile Neste ja Elioni klientidele.
Elioni juhatuse liikme Ahto Orava sõnul väärtustavad inimesed igapäevases äritegevuses ning vaba aja sisustamisel üha enam liikumisvabadust.
«Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane, kuid täna vajame lisaks kõnesidele igal pool ka internetiühendust,» lausus Orav. «Elion on seadnud eesmärgiks pakkuda kvaliteetset, lihtsasti kasutatavat ja turvalist traadita internetti koos ööpäevaringse klienditoega kõigis Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades.»
Eesti WiFi-entusiast Veljo Haamer ütles, et pole veel Neste levialasid veebisaidile WiFi.ee jõudnud lisadagi, sest 29 leviala juurdepanek võtab pea nädala aega. «Ja kohe on juurde tulemas kümmekond uut leviala Statoililt, nii et areng on väga kiire,» lausus ta.
Neste tanklates on interneti kasutamine tasuline, päevapilet maksab 22 krooni, mis lisatakse kliendi telefoniarvele.
Selleks tuleb saata SMS sisuga «wifi» numbrile 13443. Kasutajale saadetakse SMSiga tagasi kasutajatunnus, parool ning ID-kood, mille järgi saab klienti probleemide korral Elioni tehnilises toes tuvastada. Saadud kasutajatunnuse ja parooliga saab kasutada internetti 24 tundi alates esimesest sisselogimisest kõigis Elioni WiFi levialades üle Eesti.
Veel pääseb Neste jaamades internetile ligi, ostes R-Kioskiga Neste A24 tanklatest paroolkaardi, mis võimaldab kasutada traadita internetti üks tund 25 krooni eest ja 24 tundi 90 krooni eest.
Neste konkurent Statoil pakub oma jaamades WiFi-ühendust kõigile esialgu tasuta. Statoili WiFi-levialad ehitas välja Tele2.
Haameri sõnul peavad kasutajad ilmselt harjuma sellega, et ka WiFi-ühendus ei saa alati olla tasuta, kuigi paljudes kohtades see nii on. Samas pidas ta tähtsaks WiFi tuge ühiskonna üldisele arengule, milleks oleks vaja ka tasuta levialasid, kus inimesed saaksid internetti kasutada.
«Tasuline on siiski ainult pool WiFist ja teine pool jääb kohaliku initsiatiivi kanda,» lausus ta. «Viljandimaa ja Jõgevamaa olukord on selles vallas hea ja edasiminekut on näha, aga teistes maakondades ei tähelda ma kohapealset initsiatiivi.»