Eesti mesinikele tähendab Euroopa Liiduga ühinemine avanevat turgu, kuhu jõudmiseks tuleb üksjagu tööd teha, Eesti tarbijad on aga sunnitud leppima mee hinna mõningase tõusuga.
Euroopa Liit kergitab kodumaise mee hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu rahuldavad mesinikud suure osa Eesti aastasest meevajadusest. Samas tuleb neil rinda pista ka importmeega, mis on tihti siintoodetust odavam. Importmee kahjuks räägib sageli aga selle pikk ladustamisaeg, mistõttu ei ole mee kvaliteet ja omadused enam võrdsed värske meega.
Turgudelt ja otse mesinikelt ostes tuleb inimesel mee eest keskmiselt maksta 70 krooni kilogrammist. Kaupluses kõigub kilogrammi hind aga 80 kuni 100 krooni vahel.
Sööt kallineb
Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi sõnul on üheks mee hinna tõusumootoriks suhkru kallinemine. Suhkruga söödetakse mesilasi sügiseti, et nad töötleksid selle oma talviseks toidumoonaks. Meetoodangu kiirendamiseks endast lugupidavad mesinikud suhkrut aga ei kasuta.
Suhkru hind moodustab mee hinnast keskmiselt 5-6 protsenti.
Eesti ühe suurema meemüüja Medeva juhatuse liikme Jaanus Tulli sõnul, kes on ka ise mesinik, sunnib hindu tõstma ka kõigi teiste sisendite kallinemine. «Kui tahad mesinduses edukas olla, siis tuleb kindlasti investeerida mesilasemadesse, tarudesse ning muudesse seadmetesse, mis pidevalt kallinevad,» lausus ta.
Tema sõnul annab panuse hinnatõusuks ka tõsiasi, et viimaste aastate jooksul ei ole mee hinnad tõusnud.
Kilgi sõnul on Eesti mesi üldiselt väga hea kvaliteediga ning see on nii poes kui kaubanduses reeglina värske. «Müüakse viimase hooaja mett, samas kui importmesi on võib-olla juba aastaid kuskil laos seisnud,» rääkis Kilk.
Tulli kinnitusel tagab Eesti mee kvaliteedi ja hea maitse ka siinne lühike suvi. «Plussiks on see, et korraga õitseb meil väga palju erinevaid taimi,» rääkis ta.
Mesinikud müüvad otse
Kvaliteedi suhtes on nõudlikud ka tarbijad, mistõttu ostetakse pea pool Eestis müüdavast meest otse mesinike käest. «Inimesed leiavad endale mesiniku, kelle tootes nad on kindlad, ning nii ostetakse otse mesinikelt Eestis ligi 50 protsenti meest,» lausus Kilk.
See ei tähenda siiski seda, et inimesed ei otsiks odava hinna võimalust, pöörates tähelepanu vaid kvaliteedile. Tulli kinnitusel ei kaalu aga hind kunagi üles kvaliteeti ning kui korra ollakse petta saanud, siis sama toodet rohkem ei osteta.
Euroopa Liidus näeb Tull eestlastest mesinikele aga senisest märksa laiemat turgu, kuhu tuleb püüelda eelkõige oma nishitoodetega. «Tavalist mett on Euroopas küll ning meie ei suuda seal oma hinnaga konkurentsis püsida,» lausus ta.
Euroopa Liidus toodetakse umbes pool seal tarvitatavast meest ning ülejäänu tuuakse sisse näiteks Aasiast, aga ka Ida-Euroopa suurematest riikidest. Väga hästi on mesindus arenenud näiteks Ungaris. Just importmesi viibki aga tavalise mee hinna alla.
Tulli sõnul on nemad hakanud tootma näiteks taruvaiguga mett ning lisavad meele ka mesilasema toitepiima. Tegemist on eelkõige loodustoodetega, mille müügikohaks ei ole ka Euroopas mitte supermarketid, vaid looduspoed.
Ka selliste toodete juures peavad siinsed mesinikud jälgima, et turuna on Euroopa Liit Eestist sadu kordi suurem ning ka sealsete nishitoodete kogused on väga suured. «Peab vaatama, et me tellimuste täitmisega hätta ei jääks,» lausus ta.
Seetõttu usub mees, et Eestis jätkub ruumi veel mitmetele uutele mesinikele ning lubab ka ise oma tarude arvu suurendada.
Aleksander Kilgi sõnul on Eestis umbes tuhatkond inimest, kes mingi osa oma sissetulekust saavad just mesindusest. Suuremaid, kellele mesindus on peamine sissetulekuallikas, on alla saja.