Patsientide terviseandmetele ligi pääsemiseks luuakse keeruline õiguste süsteem ning mingil juhul ei näe arst neid andmeid, mida tal konkreetse haiguse raviks vaja ei ole, ütles digitaalse terviseloo visiooni koostanud Tarmo Tammaru.
Digitaalse terviseloo autor lubab patsiendi andmeid kaitsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma saan aru, et praegu on see hirm, et näiteks arst, kes tegeleb minuga üks kord elus, saab kogu minu elukäigu teada,» lausus Tammaru. «Sellel hirmul ei tohiks olla mitte mingisugust alust.»
Tammaru visiooni järgi pääsevad erinevatele andmete ligi perearst, raviarst, teist hinnangut andev arst ja näiteks erakorralist abi andev kiirabiarst. Kui patsiendi elu on ohus, saab arst ligi kõigile andmetele, mis patsienti puudutavad. Samas aga ei ole raviarstil tihtipeale vaja teada näiteks psühhiaatrilisi diagnoose ning sel juhul ta neid ka ei näe.
Samuti saab patsient ise valida, milliseid andmeid ta ei taha mitte ühelegi arstile digitaalses terviseloos näidata ja need lihtsalt kinni katta.
Tammaru lisas, et õiguste süsteem tuleb nii mitmekülgne ja keerukas, et selle välja töötamine on digitaalse terviseloo järgmise etapi küsimus, kui algab töö järgmise aasta lõpus valmiva prototüübiga.
Peale arstide pääseb digitaalsele terviseloole läbi interneti ligi ka patsient ise, kes praegu erinevate arstide juures olevate pabertoimikutega tihtipeale tutvuda ei saa. Patsient näeks, mida arstid tema tervise kohta on kirjutanud, millist ravi ta on saanud ja palju see on maksma läinud ning samuti seda, kes on tema andmeid vaatamas käinud, kunas ja miks.
Igast vaatajast jääb järgi logi, nii et kui patsient avastab, et tema haiguslugu on uurinud keegi, kellel selleks põhjust polnud, saab ta kaebuse esitada.
Patsient saab oma andmeid läbi interneti ka teistega jagada, näiteks mõne tuttava arstiga, et nõu küsida.
Kolmapäevane Postimees kirjutab, et arstid kardavad inimeste haiguste andmeid internetti pannes, et sinna andmebaasi kas murtakse sisse või levitavad arstid ise patsientide kohta käivaid delikaatseid andmeid.