Vähemalt 8000 õpetajat on valmis osalema ühepäevases streigis, kui valitsus jääb kindlaks, et kõrgharidusega töötajad ei saa tuleval aastal alampalgaks Eesti keskmist palka.
Tuhanded õpetajad nõustusid streikima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kinnitas eile Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonini (TALO) jõudnud kirjas, et soovitud palgatõus pole 2004. aastal võimalik.
TALO juhatuse esimees Toivo Roosimaa rääkis, et nüüd võib peale õpetajate veel ka kultuuritöötajate, teadurite, osa meditsiinitöötajate jt streigi ära jätta ainult homme riikliku lepitaja juures toimuv kohtumine sotsiaalminister Marko Pomerantsiga.
«Võib-olla jõuame mingile kompromissile, aga see, et riigieelarve on juba Riigikogus, kahandab muidugi optimismi,» ütles Roosimaa.
TALO taotleb Eesti keskmise palga ehk umbes 7300 krooni suurust alampalka kõigile kõrgharidusega töötajatele, kes töötavad kõrgharidust nõudval ametikohal ja saavad palka läbi riigieelarve, selgitas Roosimaa.
Organisatsiooni üldkogu leidis juba septembris, et valitsuse pakkumine - tõsta tuleval aastal haridus- ja kultuuritöötajate palgafondi 8 protsenti - ei rahulda neid ja kui valitsus järele ei anna, järgneb vähemalt ühepäevane streik.
Roosimaa nentis, et kui sotsiaalmaks maha arvata, kasvavad palgad vaid pisut rohkem kui tarbijahinnaindeks. «Nii ei saa küll öelda, et kultuur ja haridus on prioriteet,» lausus ta.
Streigipäev tuleb Roosimaa sõnul tõenäoliselt novembris.
8000 õpetajat streigivalmis
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik tutvustas, et eile oli neil streigi kohta teada liidu 700 haridusasutusest ligi 500 arvamus. Selle seisuga olid 8000 õpetajat nõus ühe päeva jooksul tunnid ära jätma ja streikima. Kokku hõlmab liit 15 000 inimest.
Rondik nentis, et õpetajate palgaprobleem on teravalt päevakorral. «Kui ülikoolilõpetaja asub õpetajaks tööle, on tema alampalgamäär 5340 krooni, mis on nagu kaks kojamehe kohta,» rääkis ta. «Nii need noored koolidesse tööle ei tulegi.»
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets nentis, et riigil pole võimalik TALO soovidele vastu tulla, kuna puudu jääb sadu miljoneid kroone. «Kui peaksin neid nõudmisi realistlikuks, oleksin ammu selle raha võtnud ja õpetajatele andnud,» lausus ta.
Eesti keskmine palk
Samuti tõstis Maimets esile, et ka 8-protsendine palgatõus ootab ees vaid haridus- ja kultuuritöötajaid, ülejäänud avalik sektor jääb sellestki ilma. Lisaks annab maksureform 8 protsendile juurde veel 4 protsenti, rõhutas minister.
Eesti Kultuuritöötajate Liidu juhatuse esimees Ago Tuuling rääkis, et senise küsitluse põhjal on töökatkestuseks valmis ka nende liikmed. Liit hõlmab üle 5000 muuseumide, raamatukogude, huvikoolide jm töötaja.
Tuuling nentis, et kuna tänavu kultuuritöötajate palk ei tõusnud, soovivad nad järgmiseks aastaks 20-protsendist tõusu, mis teeks sisuliselt välja sama kui Eesti keskmise palga suurune alammäär.
Viimati korraldas TALO üldstreigi 1997. aasta sügisel. Toona oli tegu ühetunnise hoiatusstreigiga, kus osales umbes 17 000 inimest, neist üle 3000 õpetajad. Praeguste nõudmistega pöördus TALO riigi poole veebruaris, märkis Roosimaa.